Menüü

Kokkuvõte

Eesti kehtiv karistusseadustik paigutab keskkonnasüüteod (5 väärtegu ja 15 kuritegu) eriosa iseseisvasse peatükki. Rohkearvulised keskkonnasüüteod väärtegudena sisalduvad eri seadustes.

Artiklis selgitatakse keskkonnakuritegude süstemaatikat, nende kuritegudega kahjustatavat õigushüve problemaatikat ja deliktitüüpidega seotud küsimusi. Kuna enamik keskkonnasüütegusid on materiaalsed ehk tagajärjedeliktid, mis näevad ette kas otsese kahju või kahju tekitamise ohu, on kehtiva keskkonnakaristusõiguse üks kesksemaid probleeme seotud materiaalsete süüteokoosseisudega, täpsemalt keskkonnale tekitatud olulise kahju mõistega. Autor peatub kahju kui tagajärje ja selle omistamise küsimustel Eesti karistusõiguse järgi ning teeb selle põhjal järeldused keskkonnakaristusõiguse jaoks. Artikli viimases osas analüüsib autor keskkonnasüüteo õigusvastasuse küsimusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse