Menüü

Kokkuvõte

Üheks peamiseks Euroopa Ühenduse vahendiks tarbijate majanduslike huvide kaitsmisel on ettevõtjate teavitamiskohustus. Teavitamiskohustust sisaldavad direktiivid on minimaalselt ühtlustavad. See tähendab, et liikmesriikidel on vabadus võtta tarbijate kaitseks vastu tõhusamaid meetmeid, kui seda sätestavad vastavad direktiivid. Viimastel aastatel on valdavaks muutunud eesmärk muuta direktiivid täielikult ühtlustavaks. Sellist suunda kinnitavad juba täielikult ühtlustavana vastu võetud direktiiv tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta ning direktiiv ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade kohta siseturul, samuti on kavandatud tarbijakrediidi direktiiv täisühtlustav. Selline lähenemine tähendab direktiivides ettenähtud kaitse muutumist tarbija jaoks maksimumkaitseks. Liikmesriigid kaotavad võimaluse näha konkreetses reguleerimisvaldkonnas ette tarbijale soodsamaid sätteid, kui seda sisaldab asjakohane direktiiv.

Artikkel annab ülevaate teavitamiskohustusele esitatavatest nõuetest, peatudes seejuures nii ühenduse teisesel õigusel, Euroopa Kohtu praktikal kui ka vastaval teoreetilisel kirjandusel. Seejuures otsib autor vastust küsimusele, kas kehtivate direktiivide muutmine täielikult ühtlustavateks tagab tarbijale teavitamiskohustuse aspektist piisava kaitse. Lisaks teavitamiskohustusele käsitletakse artiklis ka teavitamiskohustusega tihedalt seotud tarbija taganemisõigust.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse