Sulge
Käesolev number on omamoodi ajalooline: esimene Juridica number Euroopa Liidus! Euroopa Liidu õigusest kirjutamine pole Juridicas midagi uut, kuid on selge, et alates 1. maist 2004 on vaatenurk ehk pisut teine. Enam ei ole ju tegu nende, vaid meie õigusega.
Eesti õiguse vastavusest Euroopa põhimõtetega laiemalt
kirjutab Eve Pilt,
kes võtab kriitilise vaatluse alla vaimse hälbega isiku õigused tema teovõime
piiramise protsessis. Kahetsusega tõdeb autor, et Eesti seadused jätavad
piiratud teovõimega isiku sageli kaitseta ning rõhutab vajadust viia selles
valdkonnas
läbi põhjalik reform.
Probleemikeskne on ka Jaak Ostrati artikkel, kus
analüüsitakse Eesti
kaubamärgimaastiku muutusi Euroopa Liiduga ühinemise järel. Autor pakub
omapoolseid tõlgendamisargumente olukorras, kus omavahel liidetakse kaks
eraldiseisvat kaubamärgisüsteemi ning kus samaliigiliste kaupade või teenuste
tähistamiseks võivad üheaegselt eksisteerida identsed või äravahetamiseni
sarnased kaubamärgid.
Paul Varuli, Helena Tohvri ja Matti Laarmaa artiklis
tutvustatakse lugejatele Euroopa Liidu Nõukogu poolt 29. mail 2000 vastu võetud
ja 31. mail 2002 jõustunud määrust, mis reguleerib maksejõuetusmenetlust. Ehkki
Juridica veergudel on siis veel eelnõu staadiumis olevast määrusest ka
varasemalt
kirjutatud (J. Perem, Juridica 1998/5), on nüüd, kus määrus on Eesti suhtes
kohaldatav, määruse põhimõtete lahtiseletamine taas kord päevakajaline.
Riigikohus tunnistas 19. detsembril 2003
põhiseadusvastaseks justiitsministri määrusega kehtestatud „Kohtutäituri
tasumäärad“. Mida kujutab endast siiski kohtutäituri tasu, sellele püüab oma
artiklis vastust leida Anneli Alekand.
Probleemid kohtutäituri tasustamise ümber on autori arvates näidanud, et
kohtutäituri tasustamise süsteem vajab ümberkorraldamist ja seda võiks teha
praegu Riigikohtu menetluses olev täitemenetluse seadustiku eelnõu kaudu.
Julia Laffranque uurib oma artiklis, millised on
eriarvamusele jäämise ja selle avalikustamise võimalused vahekohtutes ja
avalikus halduses. Seejuures otsib autor vastust küsimusele, kas igas sellises
menetluses esineb automaatselt vajadus eriarvamuse avalikustamise järele ja kui
eriarvamust lubada, siis
millistel alustel ja milline on eriarvamusele jäämise tagajärg ja tähendus.
Juristide jaoks esmapilgul ehk kaugena näiva probleemi
tõstatab Piret Mõistlik, juhtides tähelepanu asjaolule, et keelereeglid toovad
vene isikunimede ümber-
kirjutamisel eesti tähestikku ja ümbertähtimisel ladina tähestikku kaasa
olukorra, kus ühel isikul võib olla mitu erinevat nimekuju. Kuna see toob kaasa isiku
nime erinevuse erinevates andmebaasides ja ametlikes dokumentides, pole
probleem pelgalt filoloogiline ja vajab seetõttu üheseid lahendusi.
Rein Tiivel kommenteerib oma artiklis Priidu Pärna
2004. aastal ilmunud
raamatut „Asjaõigus. Kommenteeritud väljaanne“.