Sulge
Majandustegevuse reguleerimine on üks vältimatu tegevus igale
riigile, olgu ta siis alles teel turumajandusele või seal juba
aastakümneid. Kõigis majanduslikult arenenud maades on
kehtestatud riigieelarve vahendite kasutamise ja käsutamise kindel
kord. Nimelt toimub riigieelarve vahendite eest kaupade ostmine,
ehitiste rajamine, teenuste tellimine ja veoste vedamine reeglina vaid
väga täpselt reguleeritud riigihangete korras. Veel enam, mõnes
riigis, näiteks Kanadas, on kehtestatud ka eelarveliste vahendite
eest ostetud asjade mahakandmise eriline kord, mille järgi
mahakantavad asjad toimetatakse vastavatesse vastuvõtu ladudesse ja
alles pärast nende üleandmist lattu loetakse need asjad mahakantuks.
See kõik tundub meie praeguse majandamise jaoks ehk võõrastav ja
harjumatu, kuid uut ei peaks meie jaoks siin midagi olema. Nimelt
kehtis Eesti Vabariigis Riigi Hangete Seadus, mis oli antud 15. juulil
1934.a. Riigivanema dekreedina (RT 1934, 57) ning selle alusel
Vabariigi Valitsuse poolt 6. veebruaril 1935.a. antud Riigi Hangete
määrus (RT 1935, 16). Ka tänapäeva tingimustes on püütud
korrastada mõnede tooteliikide hankimist. Siinjuures tuleb märkida
ehitustööde võistupakkumise korraldamise eeskirju, kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 1993.a. määrusega nr. 120 (RT 1993,
22, 360) ja infotehnoloogiavahendite riigihangete korda, kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1994.a. määrusega nr. 75 (RT 1994,
16, 291).