Menüü

Kokkuvõte

Ühiskonnas on populaarsust kogunud ICO-d (ingl initial coin offering ). ICO on plokiahela tehnoloogiat rakendav ja virtuaalvääringutel baseeruv rahastamisviis. Tegemist on mudeliga, mille puhul äriühing kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk token’eid.

Eesti täidesaatev ja seadusandlik võim ei ole astunud olulisi samme ICO reguleerimiseks. Pigem on lähtutud arusaamast, et ICO-d on reguleeritud kehtiva õigusega ning see, milliseid norme kohaldada, sõltub token’ite iseloomust, omadustest, kaasnevatest riskidest, õigustest jms.

Autor asub seisukohale, et kehtiv õigus ei ole sobiv reguleerima ICO-de korraldamist nii, et oleks tagatud piisav investorite kaitse, kuid samas ei seataks liialt barjääre tehnoloogia arengust tulenevatele võimalustele. Ühelt poolt ei kaitse ICO-dele kohalduvad õigusaktid praegu enamasti investoreid riskide eest, mida investorid ei oska näha oma kogenematuse vms tegurite tõttu. Teiselt poolt on väärtpaberituru seaduses sätestatud reeglid ICO-de reguleerimiseks liiga ranged. ICO-de reguleerimiseks on vaja välja töötada erinormid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse