Kokkuvõte

Põlvnemise õiguslik tähendus on reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) §-s 82, mille järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Viimastel aastatel Riigikohtu praktikas tõusetunud õiguslikud küsimused ja 1. jaanuaril 2024 jõustuvad seadusemuudatused on muutnud aktuaalseks arutelu põlvnemise süsteemi aluseks olevate põhimõtete üle.

Põlvnemise süsteem põhineb Eesti õiguses lähenemisel, et põlvnemine on normatiivne õiguslik mõiste. Kohtupraktikas tõusetunud küsimuste ja eelnõu arutelude pinnalt näib, et eeltoodu on seni õiguskirjanduses põhjendamatult vähe tähelepanu saanud. Artiklis analüüsitakse põlvnemise süsteemi ja selle aluseks olevaid põhimõtteid Eesti õiguses, peatudes alustuseks sellel, mida ikkagi tähendab põlvnemise kindlakstegemine seaduses sätestatud korras PKS § 82 mõttes ja milline on rahvastikuregistri kande või positiivse DNA-testi tulemuse õiguslik tähendus. Lisaks selgitatakse bioloogilise suguluse ja õigusliku põlvnemissuhte erinevusi ning peatutakse mõningatel kohtupraktikas ja eelnõu arutelude käigus tõusetunud küsimustel.

• põlvnemine
,
• lapsendamine