et Juridica ajakiri 2019/5 http://www.juridica.ee/ Juridica Hea lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_hea_lugeja_ Seekordne Juridica number on võtnud fookusesse keskkonnaõiguse aktuaalsed küsimused. Aeg selleks on vägagi paslik. Tänasel päeval ei ole vast enam kellegi jaoks uudiseks, et keskkonnakaitse valdkonnas on lähiaastate põletavateks väljakutseteks globaalne kliimamuutus ning elurikkuse kadu. 2018. aasta oktoobris avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraporti kohaselt on aega aastani 2030, et hoida globaalne kliimasoojenemine 1,5 °C piires, sellest krõbedam keskmise temperatuuri tõus toob kaasa juba ettearvamatud tagajärjed. 2019. aasta mais avalikustatud ÜRO all tegutseva elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES mammutraporti kohaselt on praeguste suundumuste jätkudes väljasuremisohus miljon liiki, millest paljudele võib see olla vaid mõnekümne aasta küsimus. Niisiis seisame silmitsi keskkonnakriisiga, millesarnast meie tsivilisatsioon ei ole varem näinud, lahendused tuleb aga leida juba paarikümne aasta jooksul.<br/><br/> Õigusel on siin täita keeruline roll – ühelt poolt tagada, et need väga pakilised ja samas väga ulatuslikud probleemid saaksid õigusnormides vajalikul määral adresseeritud, ning teiselt poolt, et otsuste tegemisel arvestataks ka majanduslike ja sotsiaalsete huvidega. Üldistavalt võib öelda, et käesoleva Juridica artiklites uuritakse, kuidas erinevad keskkonnaõiguse mehhanismid võimalikult optimaalselt seda huvide tasakaalustamise ülesannet lahendaksid. <br/><br/> Üheks oluliseks mehhanismiks keskkonnaprobleemide ennetamisel on uute arendustegevuste keskkonnamõju hindamine, mis läbib teemana õige mitut artiklit. Pihel Kuusk kirjutab oma artiklis keskkonnamõju hindamise sisukusest meretuuleparkide rajamisel, Maarja Oras käsitleb hüdroelektrijaama rajamise keskkonnamõju hindamist, Alexander Lott kirjeldab Nord Streami gaasijuhtme rajamise keskkonnamõju hindamise puuduseid. Ühiseks jooneks on küsimus, kui põhjalik peab keskkonnamõju hindamine olema, et keskkonnakaitse kõrge tase oleks tagatud, ent menetlused liiga koormavaks ei muutuks. Iseäranis keeruline on leida tasakaalupunkti olukorras, kus vastamisi seisavad taastuvenergia arendamise plaanid ning looduskaitselised väärtused. <br/><br/> Vastasseis majandustegevuse ja looduskaitse vahel on viimastel aastatel teravnenud ka metsas. Arvestades valitsuse plaane asendada põlevkivielekter tulevikus üha suuremas mahus puidupõletusel põhineva elektriga, kasvab surve metsaraie intensiivistumiseks tõenäoliselt veelgi. Kaarel Relve ja Siim Vahtrus kirjutavad oma artiklis metsaraie keskkonnamõju hindamise vajadusest Euroopa Natura 2000 võrgustiku aladel, Hannes Veinla aga käsitleb erinevate eesmärkide ühildamise võimalikkust metsas, võttes arvesse ka Natura võrgustiku eesmärke. <br/><br/> Muudest meetmetest leiavad käsitlust maksustamine ning ringmajanduse meetmed. Alan Paas kirjutab keskkonnatasudest, hinnates praeguse süsteemi efektiivsust ja pakkudes lahendusi keskkonnaeesmärkide tõhusamaks saavutamiseks. Martin Triipan avab jäätmete mõiste problemaatikat, mis laiemas plaanis on seotud küsimusega, kuidas võimaldada jäätmeid maksimaalselt ressursina kasutada. <br/><br/> <i>Last but not least </i>– väärib märkimist, et hiljuti oli väike tähtpäev keskkonnaseadustiku üldosa seadusel, nimelt täitus augusti alguses viis aastat selle jõustumisest. Nagu käesolevast ajakirjast nähtub, on see aeg olnud piisav, laskmaks keskkonnakaitse põhimõtetel igapäevases õiguspraktikas juurduda ja saada selle loomulikuks osaks. Tuleb optimistlikult loota, et nende oluliste põhimõtete raamistik aitab ka tulevikus keskkonnaalaste väljakutsetega toime tulla. 2019-09-01 12:08:48 Kärt Vaarmari Looduskaitse metsades ‒ konfliktsete eesmärkide ühendamise võimalikkusest http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_looduskaitse_metsades_konfliktsete_eesm_rkide_hendamise_v_imalikkusest Viimasel ajal on Eestis tugevnenud poleemika meie metsade majandamise ja kaitsmise üle. Esile on toodud erinevaid argumente: majanduslikke, sotsiaal-poliitilisi, kultuurilisi ja emotsionaalseid. Käesolev artikkel seab sihiks metsanduse ja looduskaitse mõningate sõlmküsimuste õigusliku/poliitilise käsitluse. Artikli lähtealuseks on eeldus, et metsade keskkonnakaitseline väärtus ühelt poolt ja majanduslik väärtus teisel poolt on tekitanud ulatusliku vastasseisu eri väärtushinnangute esindajate vahel. Lühidalt öeldes (ja veidi lihtsustatult): selles diskussioonis seab üks pool esiplaanile metsa kui ökosüsteemi, mis pakub inimkonnale mitmekülgseid ökosüsteemi teenuseid; teine pool toetub aga peamiselt metsandusega seotud majanduslikule ja sotsiaalsele kasule. Omamoodi õigus on mõlemal poolel. Käesolev artikkel püüab välja selgitada metsade kasutamist ja kaitset reguleerivate poliitika ja õiguse allikate kataloogi ning esile tuua selles tuvastatavad erinevad arusaamad metsanduse ja looduskaitse sõlmküsimustest, väärtuskonfliktid ja võimalikud lahendused. Spetsiifiline tähelepanu on suunatud Euroopa Liidu õiguse mõjule ennekõike loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) näitel. Kui riigisisene õigus <i>a priori </i>üldiselt tingimusteta ei eelista kumbagi aspekti – looduskaitselist ega majanduslikku ‒, siis Euroopa Liidu õigusest tulenev Natura metsade kaitse režiim seab ilmselgelt esiplaanile metsa kui keskkonnaelemendi. 2019-09-01 12:09:13 Hannes Veinla Keskkonnamõjude hindamine omadega metsas http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_keskkonnam_jude_hindamine_omadega_metsas Viimasel ajal on metsaraie küsimused ühiskonnas palju tähelepanu pälvinud. Metsas toimuv näib korda minevat ka neile, kes ise metsaomanikud pole. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas Natura aladele avaldatavate mõjude hindamine toimub Eestis kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega. Peamiselt uuritakse artiklis hindamismenetluste algatamise kohustust seoses metsaraiega. Täpsemalt selgitatakse, mis juhtudel tuleneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusest kohustus metsaraie mõjusid erilises menetluses hinnata, ja analüüsitakse, kas kehtiv riigisisene õigus ja selle rakenduspraktika on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Artikli eesmärk on panustada diskussiooni, kas Eestis saaks ja tuleks Natura aladele avaldatavate ökoloogiliste mõjude hindamine korraldada eraldi menetluses, selle asemel et neid mõjusid hinnata keskkonnamõju hindamise üldises vormis. 2019-09-01 12:09:32 Kaarel Relve, Siim Vahtrus Planeerimine ja planeeringute keskkonnamõju hindamine: mida uut tõi Riigikohtu lahend Hiiu mereplaneeringu kohtuasjas? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_planeerimine_ja_planeeringute_keskkonnam_ju_hindamine_mida_uut_t_i_riigikohtu_lahend_hiiu_mer 2018. aasta suvel tegi Riigikohus otsuse Hiiu mereplaneeringu kohtuasjas. Asjas vaidlustatud planeeringuga määrati kindlaks alad Hiiumaa rannikumeres, kuhu võib edaspidi kaaluda meretuuleparkide rajamist. Põhiprobleemina settis asjas välja küsimus selle kohta, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine andis otsustajale piisavalt teavet õiguspärase planeerimisotsuse tegemiseks. Kuidas leida optimaalne tasakaal tuuleenergia tootmise ja merekeskkonna kaitse huvide vahel? Kuhu ja kuidas tuulepargid meres rajada, et nende mõju oleks aktsepteeritav? Keskne roll nendele küsimustele vastuse leidmisel on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. <br /><br /> Artiklis selgitatakse lähemalt, mis on keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse eesmärgid, kuidas hinnata kõrgema tasandi strateegiliste otsuste mõju keskkonnale (sh Natura võrgustiku aladele) ja millist abi pakub sellele küsimusele vastuse leidmisel Riigikohtu lahend. Samuti uurib autor, millised on avamere tuuleparkide planeerimise iseärasused ning kas on alust suhtuda ettevaatlikult Hiiu mereplaneeringu kohtuotsuses tehtud järelduste otsesesse ülekandmisse maismaaplaneeringute koostamisele. 2019-09-01 12:09:53 Pihel Kuusk Mida arvata Nord Streami Narva jõe äärde laienemise keskkonnamõju hindamisest? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_mida_arvata_nord_streami_narva_j_e_rde_laienemise_keskkonnam_ju_hindamisest_ 2012. aastal valmis Nord Steam 1: maailma kaks pikimat merealust torujuhet, mis suunduvad Soome lahe kirderannikul paiknevast Viiburist Saksamaale Lubminisse ja mis varustavad Euroopat maagaasiga. Esimeste torujuhtmete paigaldamise järel andsid Nord Stream AG aktsionärid heakskiidu Nord Streami projekti laiendamiseks. Laiendus hõlmab veel kahte torujuhet, mis on ülekandevõimsuse ja muude näitajate poolest analoogsed olemasolevatega. Erinevalt senistest Nord Streami torujuhtmetest on nüüdse laienduse puhul valitud torujuhtmete trassi maaletulekukohaks mitte Soome lahe kirdeosa, vaid Narva jõe paremkaldast algav ja Narva lahe idaranniku moodustav Kurkola poolsaar.<br /><br /> Käesolevas artiklis vaadeldakse, milliseid keskkonnamõjusid (sh piiriüleseid) Nord Streami torujuhtmete rajamine Narva lahele ja selle idarannikule kaasa toob. Nord Streami Kurkola poolsaarele laienemise kohta on tehtud põhjalik keskkonnamõju hindamine. Artiklis hinnatakse peamisi kaalutlusi, millest lähtuvalt peeti sellist ehitustegevust kooskõlas olevaks Kurkola poolsaarele kohalduva, looduskaitse kohta käiva riikliku ja rahvusvahelise õigusraamistikuga. 2019-09-01 12:10:11 Alexander Lott Veekeskkonna kaitse Riigikohtu poolt asjas 3-16-478 tehtud lahendi valguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_veekeskkonna_kaitse_riigikohtu_poolt_asjas_3-16-478_tehtud_lahendi_valguses 2010. aastal esitas AS Generaator Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse, milles väljendas soovi jätkata Kunda I paisul Kunda jõe paisutamist ja toota seal hüdroenergiat. Tegemist on juba 1893. aastal rajatud Baltikumi esimese hüdroelektrijaamaga, mis ei ole küll järjepidevalt tegutsenud, kuid on siiani säilinud. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise, kuid jättis korduvalt heaks kiitmata taotleja esitatud keskkonnamõju hindamise aruanded. 2015. aastal otsustas Keskkonnaamet lõpuks anda taotlejale konkreetse tähtaja keskkonnamõju hindamise aruande esitamiseks. Tähtajaks aruannet ei esitatud ja Keskkonnaamet keeldus luba andmast. 8. oktoobri 2018. a otsusega asjas 3-16-478 jättis Riigikohus Keskkonnaameti otsuse jõusse. <br /><br />Kohtuasja valguses analüüsib autor, kas keskkonnamõju hindamine on nõutav ka loa andmisest keeldumise korral; milline on veepoliitika raamdirektiivis, aga ka teistes õigusaktides sätestatud Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide siduvus; millisel võimalusi teha veekogu hea seisundi saavutamises erandeid pakub veepoliitika raamdirektiiv ning kas vee-elupaiga kui Natura ala kaitse hõlmab lisaks olemasoleva olukorra säilitamisele ka selle parandamist. 2019-09-01 12:10:32 Maarja Oras Kui kaua jälitada jäätmeid? Kõrvalsaadused ja jäätmeks oleku lakkamine http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_kui_kaua_j_litada_j_tmeid_k_rvalsaadused_ja_j_tmeks_oleku_lakkamine Tänapäevane keskkonnaõigus peab jäätmete valdkonnas samal ajal lahendama ära kaks esmapilgul vastuolulist ülesannet: kaitsma maksimaalselt inimest ja keskkonda jäätmetest tulenevate riskide eest, aga samas võimaldama jäätmeid maksimaalselt ressursina kasutada. Jäätmete mõiste lai käsitus aitab ühelt poolt kaitsta inimest ja keskkonda, sest võimaldab avalikul võimul jälgida jäätmetega toimuvat võimalikult ulatuslikult. Nii nagu jälitustoimingud kriminaalmenetluses riivavad ulatuslikult isikute õigusi, võib liiga laiaulatuslik jäätmete mõiste takistada ringmajanduse eesmärkide saavutamist. Artiklis vaadeldakse seda probleemi jäätme mõiste, kõrvalsaaduste ja jäätmeks oleku lakkamise kontseptsiooni ning mõnede hiljutiste kohtulahendite taustal. 2019-09-01 12:10:51 Martin Triipan Keskkonnatasude õiguslik olemus ja eesmärgid http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_keskkonnatasude_iguslik_olemus_ja_eesm_rgid Keskkonnaõiguses ei ole tingimata vaja määrata konkreetset tulemust, mida soovitakse regulatsiooniga saavutada (nt keskkonna kvaliteedi või heite piirväärtus), vaid negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärki teenib ka keskkonda kahjustava tegevuse tasuliseks muutmine. Sellise reguleerimisvahendiga suunatakse valima keskkonda vähem kahjustavaid ja tegevuse elluviija jaoks odavamaid keskkonna kasutamise viise. Eesti keskkonnaõiguses on selliseks vahendiks keskkonnatasu. Keskkonnatasu rakendamise olukorrad sätestab keskkonnatasude seadus. Kuigi enamikule keskkonnatasudele kohaldatakse maksukorralduse seadust, ei ole keskkonnatasu maks. <br /><br /> Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab keskkonnatasu instituudi kujundamisel ja tõlgendamisel lähtuma keskkonnatasude õiguslikust olemusest ja eesmärkidest. Käesolevas artiklis püütakse määratleda ja sisustada need keskkonnatasude lähtealused. Esmalt antakse ülevaade keskkonnatasude kehtivast reeglistikust ning selgitatakse keskkonnatasude seost keskkonnaõiguse põhimõttega, et saastaja maksab. Seejärel käsitletakse keskkonnatasude õiguslikku olemust. Lõpetuseks analüüsitakse keskkonnatasude seaduses sätestatud keskkonnatasude eesmärke. 2019-09-01 12:11:08 Alan Paas Keskkonnaõigus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_5_keskkonna_igus Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-09-03 00:19:34