Kokkuvõte

Selle aasta kevadel kerkis teravamalt üles põhimõtteline küsimus, kas lapsel saab olla õiguslikult rohkem kui kaks vanemat. Riigikohus analüüsis küsimust 19. mail 2023 tsiviilasjas 2-21-7200 tehtud määruses, mis puudutas lapsendamise kehtetuks tunnistamise vaidlust. Samal ajal täpsustas seadusandja põlvnemise regulatsiooni abieluvõrdsust ja kooseluseaduse rakendamist puudutava perekonnaseaduse eelnõuga, millega tehtud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024.

Õigusliku vanemluse aluseks on seni vaikivalt olnud kahe vanema printsiip, mille järgi ei saa lapsel olla õiguslikult rohkem kui kaks vanemat. Kahe vanema printsiibist loobumine ei oleks normitehniliselt keeruline. Kuivõrd vanem on õiguslikult isik, kes vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele, oleks piisav, kui seaduses sätestatud eelduseid muuta. Kahe vanema printsiibist loobumist toetaks ka argument, et seadusandja peaks arvestama sotsiaalse tegelikkusega, kus inimesed elavad koos perekonnana selliselt, et vanemluse rollid on kihistunud. Muudatuse vastu räägib aga kaasnevate õiguslike tagajärgede äärmine keerukus ning küsitav on, kas laiaulatuslikud muudatused on hädavajalikud.

Artiklis antakse esmalt ülevaade kahe vanema printsiibi kohta ning tuuakse välja, millised on selle printsiibi rakendamisega seotud väljakutsed õiguskorra ja ühiskonna üldise arengu taustal. Artiklis käsitletakse Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohti, abieluvõrdsuse kehtestamisega kaasnevaid muudatusi ja selle aluseks olevaid põhimõtteid ning tuuakse tulevikku vaatavalt välja võimalikud lähenemisviisid ja arengsuunad välisriikides.

• põlvnemine
,
• lapsendamine
,
• perekonnaseisuaktid