Kokkuvõte

Alates 1. jaanuarist 2018 muutus Eestis maksuvaba tulu arvestuse regulatsioon. Ühest küljest tõusis senisega võrreldes oluliselt maksuvaba tulu määr, kuid erinevalt senisest pandi see sõltuma isiku sissetulekust regresseeruvalt. Vastavad määrad sätestati tulumaksuseaduse §-s 23. Sisuliselt annab selline lähenemine sama tulemuse, kui kehtestada astmeline tulumaks (astmete või progressiooniga).

Kõikide kindla rahasummana määratud piiride puhul aga on paratamatu, et need ei saa olla igavesed, sest majandus ei ole staatiline nähtus. Kui majandus on pidevas arengus ja muutumises, siis õiguskorraga on lugu keerulisem poliitiliste protsesside tõttu. Kui maksustamist puudutavaid sätteid ei kohandata uutele oludele, siis mõjutab see tulumaksuga saavutatud eesmärke. Kui isikute sissetulekud suurenevad inflatsiooni ja elukalliduse tõusu tõttu, siis algselt madalamalt maksustatud isikud lükatakse kõrgemalt maksustatud isikute hulka. Samal ajal ei pruugi suurem tulu tähendada seda, et isik reaalselt oleks jõukam, sest elukalliduse üldine tõus toob kaasa suuremad kulud.

Eestis puudub seaduses regulatsioon, mis kohustaks perioodiliselt üle vaatama tulumaksuseaduse § 23 piirmäärasid. Kui jääda sellise lahenduse juurde, siis tekib varem või hiljem vajadus seaduse muutmiseks. Küsimus on ainult selles, et kas jätta see puhtalt poliitilise võitluse lahendada või proovida leida lahendus, mis kaasajastaks piirmäärasid.

• maksuõigus