Kokkuvõte

2018. aasta alguses jõustus täitemenetluse seadustiku (TMS) muudatus, millega korraldati ümber 25 aastat kehtinud sissetuleku arestimise regulatsioon. Kui seni oli absoluutne arestimiskeeld seotud TMS § 132 lõike 1 kohaselt töötasu alammääraga, siis uue regulatsiooniga sätestati TMS § 132 lõikega 1² põhireeglile erand, mis lubab arestida ka osa sissetulekust, mis jääb alla minimaalpalga. Nimetatud säte tekitas suurt poleemikat ning teiste seas leidis ka õiguskantsler, et teatud olukordades võib säte sattuda vastuollu inimväärikuse põhimõttega. Seetõttu muudeti 10. juunil 2018 asjaomast regulatsiooni ja vähendati arestimise ulatust, kuid põhimõte jäi samaks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium hindas TMS § 132 lõike 1² 9. jaanuarist 2018 kuni 10. juunini 2018 kehtinud redaktsiooni ning leidis, et see pole vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu hinnangul ei riiva säte omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt. Käesoleva artikli autor leiab, et Riigikohus on teemale lähenenud konkreetse kaasuse kontekstis, mõnevõrra ehk liialt lihtsustatult ja jätnud tähelepanuta mitmed olulised aspektid, sh formaalse kontrolli ja riived teistele põhiõigustele. Käesolevas artiklis analüüsib autor esmalt TMS § 132 lõike 1² formaalset põhiseaduspärasust ning seejärel materiaalset põhiseaduspärasust.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Täitemenetlus