Menüü

Kokkuvõte

Eestis avaldatakse arvamust, et põhiseaduslikkuse järelevalve instituudi uurimist on võimalik alustada 1992. aastast ehk Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi loomisest. Skeptiliseks hoiakuks annab alust 1920. aasta põhiseaduse grammatiline tõlgendamine, mille abil on lihtne tuvastada, et põhiseaduses ei mainitud konstitutsioonikohut ega muud põhiseaduslikkuse järelevalve organit. Eelnevast ei saa siiski järeldada, et Eesti Vabariigi loomisel oleks põhiseaduslikkuse järelevalve teema olnud tundmatu või marginaalne.

1927. aastal selgitas Riigikohtu administratiivosakond otsuses, et „Eesti kohtutel tuleb aga talitada Põhiseaduse § 86 järele ja selle järele on iga kohtu aste, kus küsimus üles tõstetakse, et teatud seadus ei vasta Põhiseadusele, õigustatud ja kohustatud sellele küsimusele vastuse andma. [...] Samuti tuleb kohtul jätta kohaldamata seadus, kui kohus leiab, et seadus on Põhiseadusega vastuolus“. Riigikohus leidis, et pärast õigusnormi jõustumist on kogu kohtusüsteemil (ex post) põhiseaduslikkuse järelevalve teostamise pädevus. Viimast vaatamata tõigale, et puudusid formaalsed põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse reeglid.

Kuidas Riigikohus kohtusüsteemile antud ja endale võetud ülesandega hakkama sai, on käesolevas artiklis analüüsitud Riigikohtu administratiivosakonna praktika näitel. Kõik kaasused on valitud 1920. aasta põhiseaduse muutumatul kujul kehtimise perioodist 1920–1934.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse