Kokkuvõte

Üks olulisemaid juriidilisi väljakutseid tänapäeva lennunduses seisneb mehitamata õhusõidukite süsteemide lennuliikluse korraldamises. Senini kehtiv lennuliikluskorralduse süsteem on loodud mehitatud lennunduse jaoks, võtmata arvesse droonide lisandumist õhuruumi. Probleemile lisandub asjaolu, et senine lennundussüsteem on juba praegu suureneva koorma all, hallates aina tihedamat liiklusvoogu ja lähenedes oma maksimaalse mahutavuse piirile. Sellest tulenevalt on droonide, mille turule eeldatakse lähiaastatel drastilist kasvu, senisesse lennukorraldussüsteemi lõimimine keeruline.

Eelneva valguses on Euroopa Komisjon astunud samme droonide lennuliikluse korraldamiseks. Seda eelkõige U-space’i määruse väljatöötamisega, mis võimaldab eraldi õhuruumi loomist droonidele. Kuigi U-space’i määrus ja seda toetavad määrused jõustusid 26. jaanuaril 2023, pole Eesti neid veel rakendama hakanud. Kuivõrd määrust ei ole siseriiklikku õigusesse veel üle võetud, seisavad riik ja mehitamata õhusõidukitega tegelev sektor silmitsi mitmete õiguslike murekohtadega. Eelkõige tõusetuvad küsimused U-space’i õhuruumide kehtestamisega seonduvalt.

Artiklis analüüsitakse U-space’i õhuruumi määratlemise ja kehtestamisega seotud probleemkohti ning seda, kas Eestis saab luua U-space’i õhuruumi praeguse lennundusseaduse alusel või on selleks vaja eraldiseisvat õigusraamistikku.

• liiklusõigus