Menüü

Kokkuvõte

1. septembril 1992 jõustunud pankrotiseadust on muudetud korduvalt, kuid kõige põhimõttelisemad muudatused on tehtud 1996., 2003., 2009. ja 2021. aastal. Kõikide nende aastate ja muudatuste jooksul on püsima jäänud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte, mille näol on tegemist pankrotimenetluse kõige olulisema põhimõttega ja läbi mille tuleb tõlgendada pankrotimenetlusest puudutatud isikute õiguseid ja kohustusi. Üksiku võlausaldaja vaatevinklist on võlausaldaja huvi(de) piiramine lubatav juhul, kui see on vajalik võlausaldajate üldistes huvides. Sekkumine võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttesse võib seisneda menetluslikes eelistes või võlgniku vara jaotamise mehhanismis, mille kohaselt teatud isikute nõuded rahuldatakse enne võlausaldajate nõuete rahuldamist ning võlausaldajad omakorda jaotatakse gruppidesse. Juhul kui teatud õiguslikud positsioonid omandati enne pankroti väljakuulutamist, siis võib see kaasa tuua mõningaid eeliseid pankrotimenetluses, ja kui mõni õiguslik positsioon omandati vahetult enne pankroti väljakuulutamist, siis võib see tagasivõidetava tehingu teisele poolele kaasa tuua ebasoodsama olukorra.

Käesolevas artiklis analüüsitakse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte mõju pankrotimenetlusele ja seda, millised õigused ja piirangud kujundavad võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte sisu pankrotimenetluses. Artiklis ei võrrelda erinevat liiki võlausaldajate nõudeid, vaid analüüsitakse menetlusliku võrdsuse erinevaid aspekte praktikas esile kerkinud näidete toel.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse