Menüü

Kokkuvõte

Üha rohkem on tänapäeval ettevõtteid, mille suurima väärtusega vara pole mitte kinnisasjad või seadmed, vaid intellektuaalne omand, sh tööstusomand (nt kaubamärk või patent). Seetõttu võiks arvata, et ettevõtte üks laienemise võimalusi võiks olla kapitali kaasamine tööstusomandi tagatisel, seda näiteks pantides. Tegelikkuses on tööstusomandi pantimine praktikas pigem harv, seda nii Eestis kui ka teistes riikides. Eriti just väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tähendab see aga piiratumaid võimalusi äri laiendamiseks traditsiooniliste pangalaenude abil.

Tööstusomandi pantimise vähene aktiivsus võib olla tingitud erinevatest asjaoludest nagu näiteks majanduse struktuur või tööstusomandi kaitsmise madal tase riigis. Õiguskirjanduses nimetatakse võimalike põhjustena veel ka tööstusomandi väärtuse kiire muutumise võimalikkust ning selle väärtuse hindamise keerukust, samuti seda, et tööstusomandi pantimisele kohaldatavad õigusnormid on reeglina välja töötatud kehaliste esemete pantimiseks ega arvesta seetõttu piisavalt intellektuaalse omandi eripäradega.

Käesolevas artiklis analüüsivad autorid Eesti kehtivat õigust tööstusomandi esemete pantimise kohta ning teevad ettepanekuid muudatusteks, mis teeksid asjakohast regulatsiooni selgemaks ning seeläbi aitaksid kaasa tööstusomandi kui krediiditagatise aktiivsemale kasutamisele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse