Kokkuvõte

1937. aasta põhiseaduse eelnõu aruteludes polnud vaidlusküsimuseks, kas põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve on Eestis võimalik ja vajalik. Aruteludes osalenud Rahvuskogu liikmed olid valdavalt ühel meelel, et seni kehtinud põhiseadus andis kõigile kohtutele pädevuse kontrollida kohtuasja lahendamisel õigusakti vastavust põhiseadusele. Üksmeelt polnud aga küsimuses, kas säilitada senised sätted või suurendada järelevalve ulatust ning luua põhiseaduskohus. Riigikohtunike, Rahvuskogu teise koja liikme Anton Palvadre ja esimese koja liikme Karl Saarmanni ettepanekust täiendada põhiseaduse eelnõu sättega, mille kohaselt riigivõimu teostamise põhiseaduspärasuse üle pidi otsustama Riigikohus, kujunes kohtute peatüki üks kesksemaid vaidlusküsimusi. Täiendusettepanekut arutati alakomisjonides, Rahvuskogu kahes kojas ning kodade kooskõlastamiskomisjonis. Lõpptulemusena jäi põhiseaduses põhiseaduskohtu loomine sõnastamata. Rahvuskogu jättis põhiseaduse järelevalve süsteemi loomise seadusandja otsustada. Artikkel annab ülevaate põhiseaduse järelevalve üle peetud vaidlustest, Rahvuskogu liikmete seisukohtadest ning aruteludes esitatud argumentidest.

• põhiseaduse kava väljatöötamine
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve 1920. a põhiseaduse järgi
,
• Riigikohus, 1937. a põhiseaduse eelnõu
,
• Rahvuskogu