Menüü

Kokkuvõte

Reformatio in peius (pööre halvemuse suunas) keeld on menetlusõiguslik põhimõte, mille kohaselt ei või kohus raskendada isiku olukorda ainult tema enda või tema kaitsja esitatud apellatsiooni alusel. Süüteomenetluses kohalduva põhimõttena on reformatio in peius keeld leidnud Riigikohtu korduvate selgituste näol kinnitust juba mitmekümnel korral.

Artiklis analüüsitakse reformatio in peius keelu olemust ja antakse ülevaade selle kohaldamisalast kriminaalmenetluses. Artikli fookuses on kolm erinevat Riigkohtu lahendit, milles on reformatio in peius põhimõtte kohaldamisala kitsendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2019. a otsuses kriminaalasjas 1-17-11930 ei peetud reformatio in peius keelu rikkumiseks karistuse suurenemist menetlusliigi muutumise tõttu. 24. septembri 2020. a määruses asjas 1-20-5036 selgitati ja piirati reformatio in peius põhimõtte kohaldumist vahistamismenetluses ning 18. detsembri 2020. a määruses asjas 1-19-9021 raskendati süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust lahendades kaebaja olukorda, jättes ta enda kaebuse alusel eelmises kohtuastmes väljamõistetud hüvitisest ilma, sest tema taotlust ei loetud tähtaegseks. Eeltoodud lahendite näol tõstatuvad printsiibi seisukohalt varem lahendamata küsimused sellest, milliste riivete puhul võib reformatio in peius keelu kohaldamisala kitsendamist pidada proportsionaalseks ning millist rolli evib see erimenetlustes, nagu lühimenetlus või määruskaebemenetlus.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse