Kokkuvõte

Rahvusvahelise õiguse areng ning liikmesriikide üldine suundumus panna suuremat rõhku keskkonnaküsimustele on mõjutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. Et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) sõnaselgeid viiteid keskkonnale ei tee, ei ole EIK saanud siiski minna nii kaugele, et tunnustada õigust puhtale keskkonnale per se. EIK toetub keskkonnaaspektile eelkõige EIÕK artikli 2 (õigus elule) ning artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu ning kodu austamisele) tagamise hindamisel. Asjakohane võib olla ka EIÕK protokolli nr 1 artikkel 1, mis näeb ette vara kaitse. Samuti on mitmeid kaebusi arutatud EIÕK artikli 6 lõike 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) all.

Käesolevas artiklis on keskendutud EIK kohtupraktikale, kus on hinnatud olukordi, mille lahendamine eeldab riikidelt eri huvide kaalumist. Pikemalt on käsitletud kohtupraktikat EIÕK artikli 8 kohta, mis nõuab ühelt poolt üksikisiku ning teiselt poolt laiemalt ühiskonna, sh majanduslike huvide kaalumist. Enne sisuliste näidete esitamist on artiklis kajastatud EIK-sse pöördumise eeldusi, mis paraku kitsendavad võimalusi esitada sellesse rahvusvahelisse kohtusse kaebus keskkonnaga seotud küsimustes. Teiseks on pikemalt käsitletud EIÕK protokolli nr 1 artikli 1 alusel lahendatud kaebusi, mis puudutavad ettevõtjatele seatud piiranguid vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Keskkonnaõigus