Kokkuvõte

Eesti kriminaalmenetlusõiguses on kesksel kohal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 6 sisalduv kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedipõhimõte, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Sealjuures sisaldab säte rangest põhimõttest siiski kahte reservatsiooni, millest esimene annab uurimisasutusele ning prokuratuurile õiguse kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel jätta kriminaalmenetluse alustamata ja teine võimaluse alustatud kriminaalmenetlus teatud alusel ja piires lõpetada. Seejuures on kriminaalmenetluse alustamist välistavad asjaolud sätestatud KrMS §-s 199 suletud ja ammendava loeteluna, mistõttu toimib legeliteedipõhimõte menetluse alustamisel sisuliselt absoluutsena.

Käesolev artikkel otsib vastust küsimusele, kas absoluutset legaliteedipõhimõtet kriminaalmenetluse alustamisel tuleks rakendada eranditult ja tingimusteta või võiks asutada samme nimetatud põhimõtte rangest kohaldamisest eemaldumise suunas. Selleks analüüsitakse mõningaid autori hinnangul olulisemaid kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest eemaldumise poolt ning vastu esitatavaid argumente, et anda hinnang, kas teatud piirangutega otstarbekuse põhimõtte lisamine kriminaalmenetluse alustamata jätmise aluste hulka võiks olla õiguslikult lubatav ning omada positiivset mõju menetlusressursside otstarbekamale kasutamisele ja seeläbi kriminaalmenetlusele tervikuna.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kohtueelne menetlus
,
• lihtmenetlused
,
• väärteomenetlus