Menüü

Kokkuvõte

Arvutikuritegevust reguleeriv normistik lisati Eesti õigusesse 1997. aastal, kui täiendati toona kehtinud kriminaalkoodeksit. Ka 2002. aastal jõustunud karistusseadustik sisaldab mitut küberkuriteo koosseisu. Kriminaalpraktikas pole arvutikuritegevus siiski kuigivõrd suurt rolli mänginud. Võib aga küllaltki kindlalt väita, et registreeritud arvutikuritegude väike arv ei ole korrelatsioonis sellega, kui palju neid kuritegusid tegelikult sooritatakse.

Karistusõiguse revisjoni tulemusena 1. jaanuaril 2015 jõustuv karistusseadustiku muutmise seadus toob arvutikuritegevuse valdkonnas endaga kaasa mitu muudatust. Need on tingitud suuresti arvutikuritegevusvastases konventsioonist ja Euroopa Liidu direktiivist 2013/40 infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta. Käesolevas artiklis uuritaksegi kuriteokoosseisude kaupa eeskätt seda, kui õnnestunud revisjoniga tehtud muudatused on. Lisaks analüüsitakse mõningaid selliseid probleeme, mida revisjon ei puudutanud, ja tuuakse välja, mis jäi revisjoniga tegemata.

Käesolev artikkel keskendub süütegudele, mida arvutikuritegevusvastases konventsioonis nimetatakse arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastu toimepandud süütegudeks (võib kasutada ka terminit„klassikaline arvutikuritegevus“). Varavastane arvutikelmuse koosseis jääb tähelepanu alt välja.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse