Kokkuvõte

Viimase aja üks kõige laiaulatuslikum ja tõsisem maailma majanduskriis, mis on kestnud juba mõned aastad, on kahjuks endiselt aktuaalne. Kusjuures kõige rohkem kannatavad kõige nõrgemad: majanduslikult vähekindlustatud, vähemused, puuetega inimesed, sisserändajad. Kriisiga kaasnev surutis ja olukorra järsk halvenemine mõjutab vältimatult majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, tekitades riski, et teatud osa ühiskonnast langeb äärmuslikku vaesusse. Kuid mitte ainult sotsiaalsete ja majanduslike õiguste tagamine ei ole ohus, ka kodanike- ja poliitiliste õiguste kaitse võib kannatada. Oht peegeldub selles, et kriisidest ülesaamiseks püütakse järjest enam välja töötada ja pakkuda õiguslikke konstruktsioone, mida stabiilses olustikus oleks raske aktsepteerida. Siit edasi on aga vaid mõned sammud äärmuslikkuseni.

Vaesuse, demokraatiapuuduse ja õiguskaitse nappuse vaidlustamise võimalustega seoses tõusevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni valguses eelkõige kaks olulist küsimust: esiteks, kui suures ulatuses on konventsioon mõeldud kaitsma erilise majandusliku raskuse ja vaesuse eest, ning teiseks, kuidas suhestub konventsiooniga võetud kohustuste täitmine riikide tegelike majanduslike võimalustega juhul, kui riikidele on jäetud teatud mänguruum. Artiklis käsitletakse mõningaid konkreetseid näiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu sellekohasest praktikast.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Euroopa Liit