Kokkuvõte

Alates 1992. aasta 1. septembrist reguleerib pärimist Läti Vabariigis 1937. aasta 28. jaanuaril vastuvõetud tsiviilseadustik. Taaskehtestatud tsiviilseadustiku pärimisõiguse osas tehti muudatusi minimaalselt. Siiski muutus Lätis iga aastaga aktuaalsemaks vajadus moderniseerida tsiviilseadustiku pärimisõiguse osa selle arhailisuse ja ebaefektiivsuse tõttu. Selle tulemusena moodustati 2008. aastal justiitsministri korraldusega töögrupp tsiviilseadustiku pärimisõiguse osa moderniseerimise kontseptsiooni projekti väljatöötamiseks, seejärel nähti ministrite kabineti 2009. aasta 19. novembri korraldusega ette moodustada järgmine töögrupp, mis töötaks välja kontseptsiooni rakendamisega seotud õigusaktide eelnõud. Need töögrupid tegutsevad suhteliselt edukalt alates 2010. aasta veebruarist. Kahe viimase aasta arengu pärimisõiguse vallas võiks kokku võtta järgmiselt: on otsustatud täiustada olemasolevat tsiviilseadustikku, mitte vastu võtta uut normatiivakti. Seejuures tehakse ulatuslikke muudatusi tsiviilseadustiku pärimisõiguse osas, kõrvaldades mitte ainult kõige olulisemad praktikas ilmnenud puuduseid, vaid ka väiksemad ebakõlad, ebatäpsed normid, sõnastuse mitmetähenduslikkuse, samuti arhailise keele ja terminid tsiviilseadustikus, kuid samal ajal säilitatakse kehtiva tsiviilseadustiku pärimisõiguse osa struktuur.

Käesolevas artiklis vaadeldakse testamendi vormi tsiviilseadustiku praegust sõnastust arvestades, aga pööratakse ka võrdlemisi suurt tähelepanu probleemidele ja nende võimalikele lahendustele, võttes arvesse praktikute, õigusteadlaste ja eespool nimetatud töögruppide juhtivaid seisukohti.

• testament