Menüü

Kokkuvõte

Poliitilisele kui juriidilisele debatile vaatamata on Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus tänaseks kaunis hästi teada ja liikmesriikide poolt aktsepteeritud. Liikmesriikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse vahekorra küsimus on aga keerulisem ja huvi selle vastu aina kasvab, kui kasvavad ka Euroopa Liidu ülesanded ja pädevus.

Käesolev artikkel ei tegele peamiselt n-ö tavalise Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse küsimusega. Artikkel peatub liikmesriikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse vahekorral, mis seostub põhiõiguste kaitsega. Põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse vahekord on väga oluline põhiseaduste tähtsa rolli tõttu isikute põhiõiguste kaitsel, mida on toonitanud näiteks Saksa Liidukonstitutsioonikohus, ning põhiseaduste kui värava rolli tõttu, mille kaudu ja mille alusel on riigil võimalus Euroopa Liidu liikmeks astuda. Käesolev artikkel tegeleb nimetatud kahest aspektist esimesega.

Autor küsib selle järele, kas Euroopa Liit on riigiga nii sarnane või on ta ise ehk isegi riik, mis on üle võtnud liikmesriikidelt nii palju pädevust, et teatud kohustused – näiteks põhiõiguste kaitse – peaks olema peamiselt Euroopa Liidu ja mitte liikmesriikide ülesanne? Säärases olukorras peaks Euroopa Liit tagama kindla ja autonoomse põhiõiguste kaitse ning mitte ainult koos või isegi subsidiaarses vahekorras liikmesriikide põhiseadusliku kaitsega.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse