Menüü

Kokkuvõte

Kaitseväe tegevteenistuses olevad isikud on allutatud tavalisest rangematele reeglitele. Need reeglid peavad ühelt poolt tagama kaitseväe valmisoleku ja efektiivsuse talle riigi kaitsmiseks antud jõu kasutamisel, kuid teiselt poolt kindlustama ka riigi ja ühiskonna enda kaitse selle jõu väärkasutuse eest. Kaitseväelaste suhtes kehtivatest täiendavatest reeglitest – kaitseväedistsipliinist – kinnipidamise tagamiseks on karistusseadustiku 24. peatükis kuritegudena ette nähtud enamohtlikud eksimused distsipliini vastu. Kuigi selles peatükis sätestatud kaitseteenistusalastel kuritegudel on sarnasusi ametialaste kuritegudega (need kahjustavad samuti riigivõimu teostamist seestpoolt), ei hõlma kaitseteenistusalaste süütegudega kaitstava õigushüve – kaitseväedistsipliini – ründamine siiski igasuguseid tegusid. Seetõttu vastutavad kaitseväelased teistes karistusseadustiku peatükkides sätestatud kuriteokoosseisude järgi samadel alustel tsiviilisikutega.

Kuivõrd ametialaste kuritegude subjekt peab vastama ametiisiku tunnustele, siis käsitletakse artiklis seda, millisel juhul saab kaitseväelast pidada ametiisikuks karistusseadustiku § 288 mõttes. Kuna nii ametialaste kui ka kaitseteenistusalaste kuritegude subjektiks on juhtimisülesandeid täitev kaitseväelasest ametiisik – ülem –, siis keskendutakse ülema mõiste sisustamisele ning ülema vastutusele ametialaste kuritegude koosseisude järgi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse