Menüü

Kokkuvõte

Sissejuhatus

Kuni jälitustegevuse seaduse (edaspidi lühendina JTS) jõustumiseni, s.o kuni 18.märtsini 1994, olid vastavalt KrMK § 48 lõikes 2 sätestatule Eesti kriminaalmenetluses lubatavateks tõendivormideks tunnistaja, kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse ütlused, eksperdi arvamus, asitõend, uurimis- ja kohtutoimingu protokoll ning muu dokument. *1 Samaaegselt koos JTS jõustumisega jõustus ka KrMK § 48 lõige 2 täiendus, mille kohaselt võivad kriminaalasjas kogutud faktilised andmed olla täiendavalt (s.o lisaks varem lubatud tõendivormidele) tõendiks ka siis, kui nende vormiks on jälitustegevusega saadud foto, film, heli-, video- või muu teabesalvestus, dokument või asi. *2 Kohtu- ja eeluurimispraktikat analüüsides ei saa jääda märkamatuks, et KrMK § 48 lõige 2 täiendatud teksti enam kui kuueaastase kehtivuse vältel ei ole välja kujunenud ühtset arusaama sellest, milline on jälitustegevusega saadud tõendi spetsiifika teiste lubatavate tõendivormide hulgas ja kuidas peaks jälitustegevusega saadud tõend olema menetluslikult vormistatud.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse