Kokkuvõte

Tähtpäevadel, ühtedel rohkem, teistel vähem, on mõtlema- ja tegutsemapanev jõud. Igaühel on oma individuaalsed tähtpäevad ning nendega seotud mõtted, mälestused, suhtumised ja tulevikku vaatamised; riigi ning ühiskonna tähistel on aga ühel või teisel määral kõikehõlmav tähendus.

Eestil on käesoleval aastal olnud kaks omariiklikku tähtpäeva. Nendest pole küll kumbki saanud riiklikku staatust, kuid see ei vähenda nende tähtsust. Üks neist meenutab 80 aastat tagasi 28.novembril Maanõukogu poolt vastuvõetud otsust kõrgemast võimust (RT 1918, 1), mis tähendas nurgakivi panekut Eesti omariiklushoonele. Nurgakivi selles mõttes, et tähendatud otsus oli esimene omariiklusakt, mille puhul Maanõukogu tunnistas ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks. Kahjuks on see algustähtpäev jäänud isegi juubeli puhul vajaliku tähelepanuta.

• õigusfilosoofia
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• õigusajalugu
,
• rahvas