Sulge
Tähtpäevadel, ühtedel rohkem, teistel vähem, on mõtlema- ja tegutsemapanev jõud. Igaühel on oma individuaalsed tähtpäevad ning nendega seotud mõtted, mälestused, suhtumised ja tulevikku vaatamised; riigi ning ühiskonna tähistel on aga ühel või teisel määral kõikehõlmav tähendus.
Eestil on käesoleval aastal olnud kaks omariiklikku tähtpäeva.
Nendest pole küll kumbki saanud riiklikku staatust, kuid see ei
vähenda nende tähtsust. Üks neist meenutab 80 aastat tagasi
28.novembril Maanõukogu poolt vastuvõetud otsust kõrgemast võimust
(RT 1918, 1), mis tähendas nurgakivi panekut Eesti omariiklushoonele.
Nurgakivi selles mõttes, et tähendatud otsus oli esimene
omariiklusakt, mille puhul Maanõukogu tunnistas ennast ainsaks
kõrgema võimu kandjaks. Kahjuks on see algustähtpäev jäänud
isegi juubeli puhul vajaliku tähelepanuta.