Kokkuvõte

1. detsembrist 1994. a. hakkas kehtima asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Selle seaduse põhjal on võimalik maad kasutada maa omanikuna, kasutusvaldusena või hoonestajana hoonestusõiguse alusel. Need on kolm maa kasutamise õiguslikku alust. Käesoleval ajal on enamus ehitiste omanikke maa kasutajaks. Ehitiste omanikest saavad maa omanikuks olla ainult need, kellele on tagastatud sundvõõrandatud maa või välisesindused, kes on ostnud maad Eesti Vabariigi Valitsuse loal. Asjaõigusseaduse põhjal näeme kolme maa kasutamise õiguslikku viisi, kuid ükski neist ei kattu varem kehtinud maa kasutamise viisiga. Selleks, et maa oleks õiguslikult vormistatud, peavad ehitise omanikud seadma sellele hoonestusõiguse või ostma ehitiste all oleva maa omandusse. 15. veebruaril 1994.a. kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 56 riigi ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord, mille p.2 alap.1 kohaselt seatakse hoonestusõigus õiguslikul alusel kasutataval maal asuva ehitise omaniku kasuks (RT I 1994, 15, 248). Hoonestusõigust ei seata õigusliku aluseta kasutataval maal asuva ehitise omaniku kasuks.

• maareform