Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud ülesandeid. Selleks, et haldusülesandeid täita paindlikult ja efektiivselt, on vahest vaja tegutseda teise ...

Pealtnäha on riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve üsna erineva reguleerimiseseme ja asendiga õigusinstituudid. Riikliku järelevalve mõistet on korrakaitseseaduse § 2 lõikes 4 sisustatud kui korrakaitseorgani ...

...kõige enam levinud just nende vahel. Võttes arvesse haldusorganisatsioonide erinevat ülesehitust eri liikmesriikides, oleks...

Inimene üldjuhul ei hooli sellest, kes tema murega haldusorganisatsioonis tegeleb – kas see on riik, kohalik omavalitsus või mõni muu haldusekandja; kas tegu on valitsusasutuse, hallatava asutuse või mõne ...

Kohaliku elu ja riigielu küsimuste eristamine on munitsipaalõiguse jaoks keskse tähtsusega küsimus, sest nende ülesannete täitmisel on kohaliku omavalitsuse iseseisvus erinev. Artiklis käsitletakse kohaliku ...

Eelmises „Juridica“ numbris alguse saanud artiklis analüüsitakse Riigikohtu möödunud aasta lahendites väljendatud seisukohti ja tõlgendusi haldusmenetluse küsimustes. Artikli selles osas peatutakse õiguspärasele ...

Vahetult peale kõrgkoolide seaduse eelnõu valmis ka teadus- ja arendustegevuse seaduse eelnõu, mille koostamises osalesid juristidena käesoleva aritkli autor ja professor Inge-Maret Orgo. Eelnõu valmistas ...

Praegu ei tea isegi kõrgkoolides töötavad ja õppivad inimesed täpselt, kui palju on meie väikesel Eestimaal kõrgkoole. Koguni ülikoolide arvu suhtes on segadus. Väga sagedasti võib lugeda ajalehtedest ...

Viimastel aastatel vastuvõetud seadustega on meie õigusterminoloogiasse tulnud rida uusi juriidilisi mõisteid, mida nõukogude õigussüsteemis ei tuntud. Üks nendest on „avalik–õiguslik juriidiline isik“ ...

Ülikooli seaduse ja sellele järgnenud Tartu Ülikooli seaduse vastuvõtmise läbi on Eesti ülikoolisüsteem astunud olulise sammu õiguslikult reguleeritud elukorralduse suunas. Valdavalt seadustusid seeläbi ...

Intensiivse õigusloome tulemuseks Eestis on üha täiustuv rahvuslik õiguskord. Oluline osa nõukogude perioodi õigusakte on juba asendatud Eesti seadustega, see protsess jätkub. Võib muidugi ette heita ...

Koos Eesti õiguskorra kujunemisega formeerub ka avaliku halduse organisatsioon. Kindel koht selles on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul. Vaatamata sellele, et nimetatud õigussubjekti on positiivses õiguses ...

Artiklisse on koondatud Riigikohtu halduskolleegiumi eelmisel aastal väljendatud seisukohad ja tõlgendused, mis puudutavad haldusaktide andmise protseduuri, haldusaktide õiguspärasuse üldisi nõudeid ja ...

Haldusõigusteadlasi ja praktikuid on juba ammustest aegadest kummitanud idee ühtsest haldusõiguse teooriast ja meetoditest, mis oleksid aluseks haldusõigusesüsteemi kujunemisele. Ühtsel teoorial ja ...

I. Sissejuhatus Organitüli on õigusvaidlus ühe juriidilise isiku erinevate organite või ühe organi erinevate osade vahel. Konstitutsiooniõiguslik organitüli on kõrgemate riigiorganite või kõrgema riigiorgani osade ...