Juridica

Austatud lugeja!

Katrin Prükk — 2011-12-30 10:47:20

2011. aasta viimane Juridica number on kokku pandud valdavalt sel aastal õigusteaduskonna lõpetanud noorte inimeste artiklitest. Loomulikult pidi toimetus tegema talle avaldamiseks esitatud artiklitest valiku. Ajastule iseloomulikult ei sisalda see vaid Eestis oma väitekirja kaitsnud tudengite kirjutisi. Samuti on aja märk see, et mõned lõpetanud esitasid oma artiklid Juridica asemel avaldamiseks välismaistele väljaannetele. Aja tunnuseks võib pidada sedagi, et nagu varasematel aastatel, on ka nüüd enamik siinses numbris avaldatud artikleid kirjutatud pilguheiduga Läände. Sest nagu ütleb professor Irene Kull oma artiklis: ainult oma riigi õigussüsteemi tundes ei tunne sa seda tõeliselt.

Aja märgiks on konkurents. Sel aastal suveuniversiaadil Shenzhenis käinud kolleeg rääkis, et kohalikud tudengitest vabatahtlikud – ja neid olevat sel olnud tervelt miljon – jäid silma sellega, et pea kõik nad kandsid prille. Põhjuseks toodi see, et ülikooli võetakse vaid parimatest parimad. Ja sellised parimad peavad kohati lausa üliinimlikult õppima.

Kuid mitte ainult tudengid ei konkureeri ülikoolide ja hiljem töökohtade pärast, vaid ka ülikoolid ja tööandjad konkureerivad tudengite pärast ning riigid helgete peade pärast. Talentide järele on alati nõudlus suur olnud. Globaliseeruvas maailmas on aga meie kõigi konkurentsiväli avardunud – sa ei pea enam olema talent, et leida võimalusi eneseteostuseks kodust eemal. Euroopa Liidus nimetatakse seda tööjõu vabaks liikumiseks. Millised on selle liikumise tagajärjed Eesti rahvastikule, näitab aeg. Vahefiniši tulemused selguvad algava aasta rahvaloenduse käigus.

Eesti riik, meie ülikoolid, töökohad ja ajakirjad konkureerivad teiste riikide, ülikoolide, töökohtade ja ajakirjadega. See on hea, sest konkurents on üks arengu tagajaid. Mida on meil teistega võrreldes aga pakkuda? Tahtmata olla virisejad, peame endale siiski tunnistama, et oleme väiksemad, vaesemad, vähetuntumad. Skeptik võiks öelda, et peale koduläheduse ei ole meil teistega võrreldes mingit konkurentsieelist. Sellisena oleme nagu maakoolid. Eesti riigis on tavaks sellised koolid sulgeda.

Kui sulged kooli, sureb ka küla välja. Jäävad suvekodud ja suvitajad, keda sekundeerivad üksikud vanad naised ja eluheidikud. Kas Eestile on määratud sellise küla saatus? Et töötame Läänes, kus palgad ja üldine elatustase kõrgem, puhkuse ajaks sõidame aga siia? Üksikud juba elavad nii, enamik aga õnneks mitte. Enamiku jaoks on ja loodetavasti ka jääb Eesti kohaks, kust on tore aeg-ajalt ära käia, kuid kuhu ikka tagasi tulla – koduks. Aga tänapäeva maailmas oleks viga võtta seda enesest mõistetavana. Meil peame suutma säilitada selle miski, mis mujale leiba teenima läinu ikka siia kui koju toob. Tõenäoliselt veel pikka aega ei ole selleks magnetiks raha. Kahjuks ei ole selleks täna veel ühiskonna sidusus. Varsti ei ole tagasitoojaks enam ka harjumus.

Kas pole kummaline: riik peab konkureerima oma rahva pärast? Kui nii, siis ei saa enam rääkida riigivõimust ja riigialamatest. Sellisest riigist saab üks teenuse pakkuja teiste samasuguste hulgas. Teenuse pakkuja ei saa nõuda lojaalsust, ta saab piirduda vaid teenuse eest kokkulepitud tasu küsimisega. Ja ta peab oskama meeldida. Kuhu selline riigi meeldida tahtmine välja võib viia, näitab euroala kriis.

Teenuste vahekorrale on iseloomulik kahe poole olemasolu. Riik aga ongi tema rahvas, meie. Eesti väiksusel on üks eelis – seda meie tunnet peaks olema kergem saavutada. Näib aga, et just seda konkurentsieelist ei ole me sageli osanud ära kasutada. Kui me selle suudame ära õppida, siis on meil lihtsam nii endil siin elada kui ka teistega konkureerida. Nii aastal 2012 kui ka edaspidi.

Euroopa andmekaitsedirektiivi kohaldamine Facebooki kasutajatele

Chirag Mody — 2011-12-30 10:48:02

Euroopa Liidus on isikuandmete kaitsmine oluline isiku õigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8: igaühel on õigus tema kohta käivate isikuandmete kaitsele. Selle tagamiseks on vastu võetud 1995. aastal kehtima hakanud direktiiv 95/46/EÜ, mis reguleerib üksikisikute isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumise korda. Viimane ei ole küll Euroopa Liidu riikidele otsekohalduv, kuid tänaseks on direktiivis sätestatud regulatsioon kõikidesse siseriiklikesse andmekaitseseadustesse inkorporeeritud.

Kuna direktiivi väljatöötamise ajal oli Internet alles algusjärgus ja automatiseeritult andmete töötlejateks olid tavapäraselt ettevõtjad, ei osatud ette näha olukorda, kus veebilehtedel käsutavad, kasutavad ja valdavad suurel hulgal isikuandmeid hoopis kasutajad. Sellest tulenevalt ei paku direktiiv uute tehnoloogiate keskel ühemõttelist ja selget juhist, kas lisaks sotsiaalvõrgustike operaatoritele saavad ka nende kasutajad olla need isikud, kellel lasuvad isikuandmetega ümberkäimisel direktiivist tulenevad rohked kohustused.

Käesolev artikkel analüüsib esiteks, kas direktiivist tulenevad kohustused isikuandmete töötlemisel võivad põhimõtteliselt lasuda ka Facebooki kasutajatel ja kui võivad, siis kas esineb mõni direktiivi kohustuste rakendumist välistav või piirav erand: isiklike ja koduste eesmärkide erand, ajakirjanduslike, kirjanduslike ja kunstiliste eesmärkide erand või n-ö catchall klausel. Lõpetuseks käsitletakse praktilisi probleeme, mis võivad tõusetuda direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisel kasutajatele.

Võrdse tasustamise printsiip ja kaudne diskrimineerimine Euroopa Kohtu praktikas

Reesa Paatsi — 2011-12-30 10:48:23

Eesti ajakirjanduses avaldatakse üha enam artikleid eri soost isikute võrdse tasustamise kohta. Ka Euroopa Liidus üldisemalt on meeste ja naiste tasustamise võrdsus endiselt uudisekünnist ületav teema. Seda vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on võrdse tasustamise printsiip kehtinud enam kui 50 aastat.

Euroopa Kohus on andnud oma lahenditega märkimisväärse panuse võrdse tasustamise printsiibi sisustamisse. Kohtuasjas Defrenne II leidis Euroopa Kohus, et Rooma lepingu artiklis 119 kehtestatud võrdse tasustamise printsiip on ühenduse aluspõhimõte ning isikud võivad riigisisestes kohtutes nõuete esitamisel tugineda Rooma lepingu artiklile 119 juhul, kui samas asutuses või töökohal, avalikus või erasektoris, ei ole tasustamine võrdse tasustamise printsiibiga kooskõlas.

Paljusid meeste ja naiste tasustamise erinevuse põhjuseid ei suudeta täna selgitada. Osaliselt on aga sooline palgalõhe kogu Euroopas diskrimineerimise tulem. Diskrimineerimisel on erinevaid vorme. Käesolev artikkel käsitleb seda, kuidas tuvastada kaudset soolist diskrimineerimist Euroopa Kohtu praktikas kujunenud kolmeastmelise skeemi alusel ning kuidas on nimetatud skeemi eri astmeid kohtupraktikas sisustatud. Esitatud analüüsis on kaudse diskrimineerimise tuvastamine seotud võrdse tasustamise printsiibiga.

Kontsernisisese cash pooling\'u kasutamise võimalikud piirangud

Karl Kull — 2011-12-30 10:49:13

Cash pooling on finantsjuhtimise üks alaliike. Tänu süsteemi operatiivsusele ning paindlikkusele on cash pooling kasutusel eelkõige kontsernides raha liigutamiseks sealt, kus seda on, sinna, kus seda vajatakse, samuti laenude katmiseks ning olukordades, kus on vaja kiiresti teha lisainvesteeringuid. Cash pooling\'ut pahatahtlikult kasutades võidakse vara tütarettevõtjast välja viia või teha cash pooling\'u raames võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Cash pooling\'u teenust pakuvad ka Eesti suuremad pangad.

Artiklis on lähtutud eeldusest, et cash pooling\'u raames tehtavate ülekannete puhul on tegemist laenulepinguga, kuigi mitmed Saksa autorid leiavad, et cash pooling\'u raames tehtavate tehingute puhul on tegemist hoiulepinguga või sui generis lepinguga.

Autor analüüsib esmalt emaettevõtjale laenu andmise keeldu ja selle keelu võimalikke rikkumisi cash pooling\'u raames. Seejärel tuuakse välja asjaolud, mille alusel on võimalik tuvastada emaettevõtja kohustuste rikkumist cash pooling\'u raames toimunud tehingute kaudu. Artiklis käsitletakse kahte olulisemat cash pooling\'u kasutamise piirangut: äriseadustiku § des 159 ja 281 sätestatud laenukeeldu ning emaettevõtja kohustuste võimalikku rikkumist.

Majanduslikult soodsaim pakkumus ja pakkumuste hindamise kriteeriumid

Riina Karro — 2011-12-30 10:49:35
Riigihankes ei saa olla hankija eesmärk üksnes saada teenust kõige soodsamatel tingimustel, vaid järgima peab ka seda, et hankija tegevus soodustaks turu arengut ja konkurentsi. Teiste tingimuste omavahelist konkurentsi lisaks hinnakonkurentsile võimaldab majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteerium. Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et võimalikult suur konkurentsile avatus ei ole ühenduse õigusega ette nähtud mitte ainult seoses ühenduse huviga kaupade ja teenuste vaba liikumise valdkonnas, vaid ka asjaomase hankija enda huvides, kellel on seeläbi laiem võimalus valida soodsaim ning üldsuse vajadustele kõige paremini vastav pakkumus.

Riigihangete seaduse § 31 lõike 3 sõnastus viitab sellele, et hankija peab eelistama just majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi. Vaatamata sellele näitab hangete korraldus aga vastupidist. 2010. aastal väljakuulutatud 5943 riigihankest sõlmiti hankelepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel üksnes 14,5% l kõikidest väljakuulutatud hangetest.

Artiklis käsitletakse, milline on vahe majanduslikult soodsaima pakkumuse ja madalaima hinnaga pakkumuse vahel ning millised on majanduslikult soodsaima pakkumuse kui hindamiskriteeriumi üldised sisunõuded. Samuti käsitletakse küsimust, kas kvalifikatsiooni puudutavate tingimuste kasutamine hindamiskriteeriumina on lubatud või mitte.

Arhitekti isiklik õigus teose puutumatusele ning au ja väärikuse kaitsele

Eeva Mägi — 2011-12-30 10:49:53
Arhitektuur erineb paljuski teistest kunstivaldkondadest just seepärast, et arhitekt ei ole oma loometöös täiesti vaba. Arhitekt kui autor peab juba algselt arvestama sellega, et tema teost hakatakse muutma ja täiendama.

Lihtsaim lahendus, et omanik saaks hoonet vabalt muuta, oleks arhitekti poolt vastava litsentsi andmine. Samas on isiklike õiguste litsentseerimise võimalikkus küsitav. Euroopas puudub üksmeel isiklike õiguste litsentseerimise lubatavuses. Küsimusele, kas igasugune teose muutmine või lisade tegemine teosele on ilma autori nõusolekuta absoluutselt keelatud või sõltub keeld teatud lisatingimustest, ei ole Euroopas ühest vastust.

Artiklis analüüsitakse arhitekti autoriõigusi üldiselt, kuid peamiselt käsitatakse artiklis autori isiklike õiguste teemat ja isiklike õiguste litsentseerimise võimalikkust. Artikkel põhineb Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hollandi õiguse võrdlusel, et anda ülevaade sellest, kuidas on arhitekti isiklikud autoriõigused reguleeritud droit d\'auteur\'i maal ehk Prantsusmaal ning autoriõiguse praktilist suunda esindavas Suurbritannias, samuti Hollandis, kes on leidnud vahepealse tee arhitekti isiklike õiguste reguleerimiseks. Selleks, et anda parem ülevaade, miks on eespool nimetatud riigid valinud just konkreetse suuna autori isiklike õiguste käsitlemisel, tehakse lühike ülevaade arhitekti autoriõigustest üldiselt ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste konventsiooni artikli 6bis arengust ja ajaloost.

Vangide arvu vähendamise tagamaad

Margo Põbo — 2011-12-30 10:50:09
2006. aastal kinnitatud Justiitsministeeriumi arengukava kuni aastani 2011 nägi strateegilise eesmärgina ette kinnipeetavate isikute arvu vähendamist ning indikaatorina sooviti näha, et kinnipeetavate isikute arv 2011. aastaks on 3800. Eesmärk jõuda 3800 vangini täideti kiiresti. Käesoleva aasta 7. novembri seisuga on vanglates vangide arv vähenenud võrreldes arengukavale eelnenud ajaga oluliselt ning jõudnud 3378 isikuni. Tegemist on oluliselt parema tulemusega kui arengukava koostades prognoosida julgeti. Tegelikult jõuti eesmärgini juba oluliselt varem, aastal 2007. Vangide hulk vanglates tegi läbi järsu languse 2007. aasta jooksul.

Käesolevas artiklis analüüsitakse vangide arvu vähenemise võimalikke põhjuseid ja vabanemise mehhanismide toimimist. Artikkel analüüsib 2007. aastal tehtud muudatusi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korras, tingimisi vangistusest vabastamise järgset käitumiskontrolli, avavangla rolli vabastamisprotsessis ning karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsiooni. Vaatluse all on tingimisi vabastamise protseduur ning kinnipeetavate vabanemisjärgse järelevalve küsimused, järelevalve võimalikkus ja probleemkohad järelevalve elluviimisel. Analüüsitakse ka eluaegsete kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise problemaatikat.

Korduvkuritegevuse riskide hindamise lähtealused ja praktika Eesti vanglasüsteemis

Piret Liba — 2011-12-30 10:50:23
1990. aastate keskel Eestis alanud karistusõiguse reformi kontseptsioon nägi ette kogu kehtiva kriminaalõiguse radikaalse reformi eesmärgiga võtta suund uuele euroopalikule kriminaalõigusele. Nimetatud reformi käigus võeti vastu rida erinevaid seadusi, sealhulgas vangistusseadus, mis viis vabadusekaotuse täideviimise alused Eestis kooskõlla teiste Euroopa riikide analoogsete seadustega, pannes peamise rõhu kinnipeetava resotsialiseerimisele. Vabadusekaotuse täideviimise eesmärgina rõhutatakse vabadusekaotuse korraldamist viisil, mis väldib kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist pärast vabanemist. Juba karistuse mõistmisel arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistusseaduse § 6 lõike 1 kohaselt nähakse vangistuse eesmärgina kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele ehk karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See tähendab karistatu resotsialiseerimist, tema taasühiskonnastamist vähemalt sel määral, et ta ei pane toime uusi kuritegusid.

Käesolevas artiklis käsitletakse tänapäevaseid teaduslikke seisukohti korduvkuritegevuse vähendamise efektiivsete meetmete kohta, kirjeldatakse retsidiivsusriski hindamise metoodikat ja väljatöötatud riskihindamisvahendeid ning Eesti kriminaaljustiitssüsteemi praktikat retsidiivsusriski hindamisel.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid Euroopa eraõiguse suvekoolis Salzburgis

Irene Kull — 2011-12-30 10:50:56
Alates 1999. aastast korraldatakse Salzburgi ülikoolis Euroopa eraõiguse suvekooli. Eesti eraõigust õpetatakse Euroopa eraõiguse suvekoolis alates 2003. aastast. Artiklis tutvustatakse seda suvekooli, kus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esindus on osalenud juba üheksal korral.

Juridica tellimine 2012. aastaks

2011-12-30 10:51:12
Artikkel saadaval ainult pdf formaadis