Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest

Piia Kalamees
Kalev Saare
Karin Sein
lk. 258-268

Kokkuvõte

Majanduse elavnemine Ida-Euroopa riikides tulenevalt soodsatest laenutingimustest tõi kaasa ehitusmahtude ulatusliku kasvu aastatel 2005–2008. Nimetatud ajavahemikule järgnenud globaalne majanduslangus, mis eriti tugevalt tabas ehitussektorit, on põhjustanud ehituse töövõtulepingust tulenevate vaidluste sagenemise. Kohtupraktikas on muuhulgas vaieldud töö vastuvõtmise kohustuse tekkimise ja töövõtja vastutusega seonduvate küsimuste üle. Käesolevas artiklis analüüsitakse eelkõige küsimusi, millal tekib tellijal töö vastuvõtmise kohustus, milline on töö valmimise ja vastuvõtmise õiguslik tähendus ning mõju töövõtja vastutuse tekkimisele tellija ees, samuti milline on töövõtja vastutuse ulatus ja vastutusmudeli erisused. Muuhulgas otsitakse vastust küsimusele, kuidas määratleda ehitustöö valmidust, kas ehitustöövõtja vastutus on käsitatav üksnes vabandatavusel põhineva vastutusena ning milline mõju ehitustöövõtja vastutusele on tellija juhistel ja tellija poolt omanikujärelevalve teostamisel. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võrreldakse Eesti ja Saksamaa Liitvabariigi seadusi ja kohtupraktikat, samuti Euroopa tsiviilõiguse tugiraamistiku (DCFR) sätteid.

Artikli piiratud mahtu arvestades ei analüüsita artiklis eraldi õiguskaitsevahendeid, mida tellijal on võimalik rakendada lepingut rikkunud ehitustöövõtja suhtes. Samuti ei käsitleta tellija kohustust vaadata töö üle ja puudustest teatada.

Artikkel ühel lehel
Artikkel pdf formaadis j_10_4_258.pdf