Kokkuvõte

Ettevaatusprintsiip on lülitatud Euroopa Ühenduse asutamislepingusse, kajastub paljudes direktiivides ja määrustes ning on Euroopa Kohtus laia tunnustust leidnud. Autor uurib ettevaatusprintsiibi staatust Euroopa Ühenduse õiguses ning seda, millest võib olla tingitud Euroopa Liidu eriline poolehoid ettevaatusprintsiibile. Sama on oluline, et ettevaatusprintsiibi rakendamine ei läheks vastuollu teiste õiguse üldpõhimõtetega ja riskianalüüsi printsiipidega. Arvestades ettevaatusprintsiibi laiaulatuslikkust ja suurt tähtsust keskkonnaõiguses võib selle väärtarvitamine olla lausa ohtlik. Seetõttu keskendub autor küsimusele, kuivõrd vabad on Euroopa Liidu liikmesriigid kaitstuse taseme määramisel ja milliste põhimõttega nad seejuures arvestama peavad. Seejuures tutvustatakse lugejatele Euroopa Kohtu seisukohti selles küsimuses. Kaitstuse taseme määramisega seonduvalt käsitleb autor ka keskkonnaalaste ettevaatusmeetmete proportsionaalsust, märkides, et tavalise proportsionaalsuse testi rakendamine ettevaatusprintsiibi puhul on problemaatiline. Käsitlus on Eesti jaoks ka praktilise tähendusega, sest Euroopa Liitu astumine tähendab Eesti jaoks keskkonnakaitse vahendite ja taseme valiku osas üsna olulist väljakutset.

• Keskkonnaõigus
,
• Euroopa Liit