Menüü

Kokkuvõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 keelab riigiabi ehk avalikest ressurssidest ettevõtjatele makstavad toetused, sellest keelust sätestavad erandeid omakorda sama artikli teine ja kolmas lõige. Üldreeglina tuleb liikmesriigil riigiabi andmisega oodata kuni Euroopa Komisjoni poolt loa andmiseni ehk kehtib nn standstill-klausel. Standstill-klauslist on olemas Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud erandid, millele vastavat abi peetakse automaatselt ühisturule sobivaks ja millest Euroopa Komisjoni eelnev teavitamine ei ole vajalik (nt grupierand ja vähese tähtsusega abi erand). Standstill-klausli ja selle erandite rikkumisega antud toetusi nimetataksegi ebaseaduslikuks riigiabiks. Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus ehk otsus, mille kohaselt abi ei sobi ühisturuga kokku, nõuab Euroopa Komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada.

Artiklis uuritakse, millistel tingimustel on heauskselt riigiabi saanud ettevõtjal võimalik Eesti õigusruumis tugineda riigiabi säilimisel usalduse kaitstavusele. Käesolev artikkel keskendub seejuures olukorrale, kus riigiabi on antud haldusakti alusel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 mõttes. Järelikult toimub riigiabi tagasinõudmise eel õigusvastase riigiabi andmise haldusakti tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine uue haldusaktiga ning seejuures kohaldub HMS § s 67 sätestatud usalduse kaitse reeglistik. Tagasinõue ise, mida käesolevas artiklis ei analüüsita, toimub erisätte puudumisel HMS § 69 lõike 1 kohaselt eraõiguse sätete järgi. Artikli läbivaks küsimuseks on, millises olukorras kaitstakse riigiabi saaja usaldust riigiabi säilimise vastu ning millal välistab usaldus tagasinõudmise või tekitab usalduskahju hüvitamise nõude riigiabi andja vastu.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse