Kokkuvõte

Finantsjärelevalveasutuse käsutuses on tugevad haldusmeetmed kogu krediidiasutuse ja selle tegevuse korraldamiseks. Mida täna Eesti finantssektori karistuste puhul ei ole, on karistusmääradega kooskõlas olevate haldustrahvide rakendamise võimalus. Selle asemel on aastaid olnud sunniraha määramise võimalus – mille eesmärk ei ole reageerida vahetult rikkumisele, vaid sundida täitma haldusorgani ettekirjutust. Lisaks on võimalus määrata väärteokaristus, mille trahvimäärad on aastaid olnud alla nõutavate sanktsioonimäärade ja mille rakendamine on finantssektoris olnud pigem keerukas. Seda põhjusel, et väärteokaristus ei ole haldusõiguslik meede (küll aga on väärteo koosseisuga kaitstav õigushüve seotud riigi haldustegevusega), vaid kuulub karistusõiguse valdkonda ja toob sellega kaasa valdkonna menetluslikke eripärasid.

Autor toob välja mõningad sellised asjaolud tänases väärteomenetluse raamis, mis ei võimalda asuda seisukohale, et finantsjärelevalve subjektide väärteo vormis karistamine oleks täielikus kooskõlas tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava halduskaristuse eesmärkidega.

• pangandus
,
• kindlustus
,
• väärtpaberiturg
,
• järelevalve ja kontroll
,
• väärteomenetlus