Kokkuvõte

Tavaolukorras saab maksukohustust sundtäita pärast seda, kui maksukohustus on välja selgitatud ning see on muutunud maksuvõlaks. Maksukohustuse täitmist on aga võimalik tagada juba eelnevalt. Nimelt annab maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ maksuhaldurile õiguse taotleda kohtult luba maksukohustuse täitmise tagamiseks, kui maksukohustuse olemasolu osas on üksnes kahtlus. Maksukohustuse täitmise tagamine on nn preventiivne tõkend, mille rakendamine tugineb oletusele, et maksukohustus võib olemas olla ning selle hilisem täitmine võib olla võimatu või oluliselt raskem.

Autor leiab, et MKS § 136¹ regulatsioon koos selle rakenduspraktikaga viitab preventiivsete tõkendite instituudi vähesele õigusselgusele ning sellest tulenevale vajadusele reegleid oluliselt täiendada. Käesoleva artikli eesmärgiks on pakkuda välja preventiivsete tõkendite regulatsiooni lahendus, mis ühelt poolt vastaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni esimese protokolli artiklist 1 tulenevatel miinimumnõuetele ning mis teiselt poolt oleks proportsionaalne. Seejuures tugineb autor parema regulatsiooni otsingutel Ameerika Ühendriikide Internal Revenue Code’s (IRC) juba ligi sajandi eksisteerinud summary assessment’i menetlusele. Samuti analüüsib autor Eesti halduskohtute poolt ajavahemikul 01.12.2012–31.12.2014 tehtud preventiivse tõkendi loataotlusi lahendavaid kohtumäärusi. Autori eesmärgiks oli selgitada välja, milliste standardite alusel tõkendeid kohaldatakse ning milline on nende kohaldamise koherentsus. Lisaks analüüsib autor riigivastutuse regulatsiooni kontekstis seda, kas õiguspäraselt tõkendi kohaldamisel tekitatud kahju tuleks isikule hüvitada või mitte.

• maksuõigus