Menüü

Informatsioonilise enesemääramise õigus ja jälitustegevus: isiku õigus teada saada tema suhtes tehtud jälitustoimingutest

Autor:
Number 2016 /10 | Lk 709-717

Kokkuvõte

Infoühiskonnas räägitakse üha enam andmekaitsest ja isiku õigustest tema kohta käivate andmete töötlemise protsessis. Isiku õigus teada tema kohta käivate andmete kogumisest ning õigus otsustada oma andmete üle tuleneb informatsioonilise enesemääramise õigusest. Jälitustoiminguid tehakse isiku eest varjatult, mistõttu ei saa isik oma põhiõiguste riivest, sealhulgas enda kohta käivate andmete töötlemisest kohe, mõningatel juhtudel aga üleüldse teada. Seega on jälitustegevus oma salajasuse tõttu parim praktiline näide informatsioonilise enesemääramise õiguse riive kohta.

Autor võtab esmalt vaatluse alla informatsioonilise enesemääramise õiguse olemuse ning selle, millise sätte alla see õigus Eesti põhiseaduses paigutub. Seejärel peatutakse isiku õigusel teada saada tema suhtes tehtud jälitustoimingutest. Seejuures keskendub autor vaid mõnedele küsimustele ja probleemkohtadele, mis täna praktikas esile kerkida võivad. Erilise tähelepanu pälvivad käesolevas käsitluses juriidilise isiku õigused: eeskätt informatsioonilise enesemääramise õiguse laienemine juriidilisele isikule ning sellest tulenevalt ka juriidilise isiku õigused jälitustoimingutega kogutud andmete töötlemise protsessis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse