Menüü

Kokkuvõte

2007.–2008. aasta globaalne finantskriis tõi selgelt nähtavale finantssüsteemis peituvad nõrkused ja riskid. Need avaldusid eelkõige ebapiisavas riskijuhtimises, ülikeerukate finantstoodete kasutamises ning turgude väheses läbipaistvuses. Finantskriisi mõju ja ulatust võimendas oluliselt tuletisinstrumentide kasutamine. Järelevalveasutustel puudus igasugune teave selle kohta, millised olid finantsasutuste positsioonid turuvälistes tuletisinstrumentides ning seega polnud neil võimalik tuvastada finantssüsteemis peituvaid süsteemseid riske, mis muutsid finantsasutused maksejõuetuks. Kriisi järel, 2009. aasta septembris, toimus G20 kohtumine, kus leiti, et turuväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentidega seotud probleemide ärahoidmiseks on vaja neid reguleerida.

Käesolevas artiklis käsitleb autor 4. juulil 2012 vastu võetud Euroopa Liidu börsiväliste tuletisinstrumentide määruse peamisi eesmärke ja põhimõtteid. Selleks vaadeldakse kõigepealt lühidalt tuletisinstrumentide olemust ja rolli globaalses finantskriisis. Seejärel analüüsitakse määruses sisalduvaid põhimõtteid, keskendudes aruandluskohustusele, kliirimisele (clearing) keskse vastaspoolega (central counterparty, CCP) ning tuletisinstrumentidest tulenevate riskide vähendamise meetmetele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse