Kokkuvõte

Vaidluse lahendamine vahekohtus põhineb poolte kokkuleppel (vahekohtu kokkulepe). Kui vahekohtu kokkulepe on tühine, siis pooled ei saa vaidlust lahendada vahekohtus ja automaatselt kohalduvad kohtualluvuse reeglid.

Käesolev artikkel käsitlebki küsimusi, millega tuleb arvestada vahekohtu kokkuleppe sõlmimisel, probleeme vahekohtu kokkuleppe sõnastusega, seda, millised on nende probleemide põhjused, kuidas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus ja kohtud on tõlgendanud vahekohtu kokkuleppeid, kas on vaja muuta kehtivat seadust ning millised on ettepanekud juristidele ja ettevõtjatele laiemalt, et vahekohtu kokkulepped oleksid kehtivad. Eraldi käsitletakse vahekohtu kokkuleppe mõistet, vahekohtu kokkuleppe tühisuse aluseid, vahekohtu pädevuse kindlaksmääramist ning kokkuvõttes olulisimat, mida silmas pidada vahekohtu kokkuleppe kehtivuse tagamisel. Kuna vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimus seondub otseselt küsimusega, milliseid vaidlusi saab lahendada vahekohtus, siis on ka sellele eraldi tähelepanu pööratud. Artiklis on viidatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Eesti kohtute praktikale, samuti mõnede välisriikide vahekohtute praktikale, kusjuures käsitletud praktikale on seadnud piirid artikli maht. Kuna artiklis käsitletakse peamiselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu praktikat, siis selle paremaks mõistmiseks vaatleb autor enne vahekohtu kokkuleppe analüüsi alustamist lühidalt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevust viimase 22 aasta jooksul.

• vaidluste kohtuväline lahendamine
,
• arbitraaž