Kokkuvõte

Tartu ülikool avati eestikeelsena juba 1919. aastal, ent sisuline õppetegevus algas ülikoolis Vabadussõja tõttu alles 1920. aastal. Seni ladina, rootsi, saksa ja vene keeles toimunud õppetöö pidi nüüd toimuma eesti keeles, vähemalt võimalikult suures ulatuses. Leo Leesment on jaganud õigusteaduskonna ajaloo ajavahemikus 1919–1940 kolme perioodi. Esimest iseloomustab Vene õigusteaduse endine mõju, teist üleminek Eesti õigusteaduse suunas ja kolmas on Eesti õigusteaduse aeg. Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas oli lugu Rooma õiguse õpetamise ja uurimisega samal ajavahemikul.

Autor asub seisukohale, et Rooma õiguse õpetamisel võib samuti eristada perioode, kuid need erinevad Leesmendi õigusteaduse perioodidest. Rooma õiguse puhul on esimene Vene-Saksa periood, kui Rooma õiguse süsteemi õpetasid kaks Berliini Rooma õiguse vene seminari endist õpilast Seeler ja Grimm ning mis kestis 1934. aastani. Ka Rooma õiguse ajaloo õppejõud Uluots oli nende otsene õpilane ja kuulub samasse perioodi. Teine periood on küll ühest küljest Eesti õigusteaduse periood, ent tugevaimaks mõjutajaks on Itaalia romanistika Eini vahendusel. Küllap oleks Itaalia mõju kestnud teistsuguses poliitilises keskkonnas kauem, nüüd piirdus see vaid Einiga.

• õigusharidus
,
• õigusajalugu