Kokkuvõte

Alaealiste küsitlemise kvaliteet on tähtis mitmes mõttes. Ühelt poolt on oluline täpselt teada saada, mis on juhtunud; teiselt poolt tuleks alaealist küsitleda nii vähe kordi kui võimalik, et teda küsitlemisega mitte traumeerida. Kohus võib kutsuda alla 14-aastase tunnistaja kohtusse ütlusi andma, kui ei esine kriminaalmenetluse seadustiku § s 291 sätestatud olukord, millal kohtule avaldatakse tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Seega, kuigi laps annab kohtueelse menetluse käigus ütlused juhtunu kohta, tuleb arvestada võimalusega, et ta peab siiski ka kohtusse neid ütlusi kinnitama minema.

Riigikogu menetluses olev kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus viitab sellele, et tulevikus võiks kohtueelse uurimise ajal alaealiste ülekuulamist praegusest rohkem videosalvestada, eriti kui on kavas kasutada seda tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei pruugi olla võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Kui eelnõu selle praegusel kujul seaduseks saab, on kohtueelse menetluse kvaliteedil hilisemas kohtumenetluses suur roll, sest ülekuulamine peaks sel juhul toimuma väga professionaalselt. Käesolevas artiklis antakse alla 14 aastaste laste ülekuulamiste videosalvestiste protokollide analüüsi põhjal ülevaade praktikas levinud küsitlemistehnikatest. Ülevaade põhineb Justiitsministeeriumi poolt 2009. aastal läbiviidud uurimisprojektil „Alaealiste ülekuulamine kriminaalmenetluses“. Esmalt tutvustatakse laste küsitlemise eripära, seejärel uurimistulemusi ning lõpetuseks antakse soovitusi edaspidiseks tegutsemiseks.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kohtueelne menetlus
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses