Kokkuvõte

28. juulil 2008 jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega seadusandja täiendas juriidilise isiku vastutuse aluseid. Uue novelli kohaselt on edaspidi võimalik juriidilist isikut karistada ka teo eest, mille on pannud toime muu hulgas tema pädev esindaja. Teadupärast korrastas 2002. aastal jõustunud karistusseadustik kuni selle ajani stiihiliselt arenenud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse valdkonna, sätestades § s 14 eraldi juriidilise isiku karistamise tingimused. Vastuvõtmisjärgses redaktsioonis vastutas nimetatud sätte lõike 1 järgi juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille oli toime pannud tema organ või juhtivtöötaja juriidilise isiku huvides. Seega oli juriidilise isiku kui terviku vastutust kaasa toovate isikute ring varem määratletud kahe subjektiga, kelleks oli kas organ või juhtivtöötaja. 28. juulil 2008 jõustunud seadusega karistusseadustiku § 14 lõikes 1 tehtud muudatuste kohaselt võib juriidilist isikut edaspidi karistada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toimepandud teo eest. Muudatustega on seega vastutust kaasa toovate isikute ringi laiendatud: nähakse ette, et juriidilise isiku karistamise võib kaasa tuua ka tema organi liikme või pädeva esindaja käitumine. Käesolev artikkel keskendub seadusse toodud uute mõistete sisustamisele, võttes ühtlasi vaatluse alla küsimuse, mil määral mõjutavad karistusseadustikus tehtud muudatused sisuliselt juriidilise isiku karistamise eeldusi.

• süütegu
,
• juriidilised isikud