Menüü

Kokkuvõte

Kuritegevuse ja teiste hälbekäitumise vormide leviku adekvaatsemaks hindamiseks on lisaks ametlikule statistikale kasutatud alternatiivseid meetodeid. Üks niisuguseid on delinkventsuse uuringud, mille käigus hangitakse anonüümset teavet inimestelt endilt nende osalemise kohta erinevates üleastumistes (self-report-meetod). 1980. aastate lõpul otsustati korraldada esimene rahvusvaheline delinkventsuse uuring self-report-meetodil. ISRD 1 (International Self-Report Delinquency Study 1) projekt algas 1990. aastal, mil konstrueeriti asjakohane küsimustik ja uuringusse otsustati kaasata ainult arenenud demokraatiamaad. ISRD 1 tulemused on kujunenud teaduskirjanduses üheks kõige usaldatavamaks ja tsiteeritumaks allikaks, mille alusel hinnatakse alaealiste hälbekäitumise levikut eri maades. 2003. aastal Helsingis toimunud Euroopa Kriminoloogia Assotsiatsiooni aastakonverentsil otsustati korraldada uus self-report-meetodil delinkventsuse uuring (ISRD 2), kus saaks võtta arvesse Euroopas ja maailmas toimunud suuri muutusi. Uuringu geograafia oluline laienemine tõi sel korral osalejate ringi ka Eesti.

Eestis küsitleti uuringu raames kooliõpilasi 2006. aastal, küsitluse korraldas TÜ kriminoloogia uurimisgrupp. Käesolev artikkel baseerub kolme uue Euroopa Liidu liikmesriigi (Eesti, Tšehhi, Ungari) andmetel. Eesmärgiks on mõõta ja võrrelda delinkventsuse, riskikäitumise ja õigusrikkumiste või koolivägivalla ohvriks langemise taset neis riikides. Teiseks tuuakse välja õigusvastase käitumise ja riskikäitumise korrelaadid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse