Kokkuvõte

Käesoleva aasta 26. veebruaril arutas Riigikohtu üldkogu kaasust, mille keskmes olu küsimus, kas sõiduautot korduvalt alkoholijoobes juhtinud isikult võib konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduauto. Üldkogu nõustus alama astme kohtutega selles, et mootorsõiduk on karistusseadustiku § s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend. Konfiskeerimise proportsionaalsuse hindamisel viitas üldkogu oma varasemale praktikale ja kordas, et süüteokoosseisule vastava karistuse kindlaksmääramisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Kuna mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on ohtlik kuritegu ja konfiskeerimisel on märkimisväärne preventiivne toime, siis pidas üldkogu KarS § s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist teole vastavaks õigusjärelmiks. Üldkogu asus seisukohale, et teo toimepanemise vahendi konfiskeerimisel ei ole autoomanikud ja autot kasutavad mitteomanikud omavahel võrreldavad ning seega ei teki ebavõrdse kohtlemise küsimust.

Artiklis vaadeldakse üldkogu otsust lähemalt kahest kassatsioonis tõstatamata, kuid otsuse kohta eriarvamusi kaasa toonud ja artikli autori arvates rahuldava selgituseta jäänud aspektist. Esmalt käsitletakse konfiskeerimise eesmärki ja õiguslikku olemust ning seejärel konfiskeerimisega omandipõhiõiguse riive lubatavust.

• karistuse liigid ja määrad
,
• muud mõjutusvahendid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused