Menüü

Kokkuvõte

Clausula rebus sic stantibus ’edoktriinil põhinev v õlaõigusseaduse § 97 võimaldab lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise korral lepingupoolel teatud tingimustel nõuda lepingu muutmist. Kuna Eesti õiguses käsitletakse riigihankelepinguid tavaliste tsiviilõiguslike lepingutena, peaks selline võimalus laienema ka hankelepingu pooltele – nii hankijale kui ka hankelepingu sõlminud pakkujale. Samas kehtestab riigihangete seaduse § 69 lõige 3 hankelepingute muutmise piirangu, mille üks võimalik tõlgendus on selline, nagu välistaks see lepingu muutmise isegi juhul, kui ühel hankelepingu poolel on selline nõudeõigus võlaõigusseaduse § 97 alusel.

Artiklis vaadeldakse hankelepingu muutmise võimalusi lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise situatsioonis, arvestades eelnimetatud kahe sätte koosmõju ning lähtudes hüpoteesist, et hea usu põhimõttest tulenevalt peab võlaõigusseaduse §-s 97 sätestatud regulatsioon olema ülimuslik riigihangete seaduse § 69 lõikes 3 sätestatud piirangu suhtes ja et praegusel kujul ei ole riigihangete seaduse § 69 lõike 3 piirang vajalik ka Euroopa riigihankeõiguse ettekirjutusi silmas pidades.


Sulge

Sisenege veebiväljaandesse