Menüü

Kokkuvõte

Eesti tööõiguse maastik kihab suurtest vastuoludest ja diskusioonidest. Põhjus on üks ja ainus: Sotsiaalministeeriumi poolt toodi seaduseelnõude turule järjekordne töölepingu seaduse eelnõu, mis püüab kompleksselt lahendada kogu individuaalse tööõigusese ainestikku (jättes seejuures olulisel määral puutumata töötervishoiu ja tööohutuse teemad ning kollektiivsed töösuhted). Kõik asjas osalevad pooled – nii ametiühingud, tööandjad kui ka riik – on selgusele jõudnud, et töösuhete regulatsiooni on vaja muuta ja ajakohastada.

Kuigi eelnõu on väga palju kritiseeritud, ei saa käesoleva artikli autori hinnangul pidada töölepingu seaduse eelnõu siiski äpardunuks. Eelnõu kõige suuremaks plussiks tuleb pidada selle terviklikku lähenemist individuaalsete töösuhete reguleerimisele. Ette võib heita liiga kergekäelist ümberkäimist sotsiaaltagatistega ja nende kärpimist, kuid see ongi poliitilise kokkuleppe küsimus, kas töölepingu ülesütlemisel tuleb töötajale maksta ühe, kolme või hoopis 12 kuu töötasu või kas lisatasu suurus ületunnitöö või riigipühal tehtava töö eest peaks olema 25 või 50% töötaja töötasust.

Eelnõu võib põhimõtteliselt jagada kolme ossa: töölepingu sõlmimise, töölepingu täitmise ja töölepingu lõpetamisega seotud küsimused. Autor käsitleb nende kolme teema olulisemaid küsimusi eelnõus.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse