Kokkuvõte

Täitemenetluse seadustiku kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis kohtutäitur ruumist välja tõsta otsuses nimetatud isikud. Riigikohus tõlgendas kõnealust sätet nii, et väljatõstetavad peavad nimeliselt otsuses kirjas olema ning seetõttu tuleb kõik asjassepuutuvad isikud, sealhulgas alaealised, eelnevasse kohtuprotsessi kaasata.

1. jaanuaril 2006 jõustunud täitemenetluse seadustikuga sõnastati väljatõstmise paragrahv ümber Saksa tsiviilprotsessi seadustiku (Zivilprozessordnung) eeskujul. Artiklis antakse ülevaade Saksa tsiviilprotsessi seadustiku vastavate sätete tõlgendustest Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas. Seejärel võrreldakse üürilepingu subjektide ringi Eesti ja Saksa, jõudes järeldusele, et üüriregulatsiooni erinevuste tõttu ei ole Saksa õiguspraktika ega Riigikohtu varasemad seisukohad Eestis alates 1. jaanuarist 2006 enam rakendatavad.

Artiklis antakse ülevaade ka ebaõiglase väljatõstmise peatamist käsitlevatest Saksa kohtulahenditest, sest alates 1. jaanuarist 2006 on selline võimalus ka Eesti täitemenetluse seadustikus. Põgusalt peatutakse ka väljatõstmise põhiseaduslikkuse teemal, juhtides tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel võimaldab Eesti seadus eluruumist väljatõstmist ka ilma kohtuotsuseta.

• Täitemenetlus
,
• kasutuslepingud
,
• omandi kaitse
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused