Kokkuvõte

Erinevates õiguskordades on lahutatud abikaasa ülalpidamisel erinev tähendus. Õiguskordades, kus riiklikul tasandil soodustatakse lahutatud abikaasa tööhõivet, toetatakse vanemaid laste kasvatamisel ja võimaldatakse vajadusel piisav sotsiaalabi, ei ole lahutatud abikaasa ülalpidamine kuigi laialt levinud (nt Rootsis). Teisalt on Euroopas ka riike, kus lahutatud abikaasale makstav elatis on tema peamine sissetulekuallikas (nt Saksamaal). Riigiti on erinev ka lahutatud abikaasa ülalpidamise süsteem.

Neid ja ka muide spetsiifilisemaid erinevusi analüüsides, aga ka ühisosa otsides koostas 2001. aastal loodud Euroopa Perekonnaõiguse Komisjon erinevate riikide esitatud raportite alusel ühtsed perekonnaõiguse printsiibid abielu lahutamise ja lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta, mis on soovituslikuks eeskujuks kõigile Euroopa riikidele oma õiguse kujundamisel.

Artiklis analüüsitakse Eestis kehtiva lahutatud abikaasa ülalpidamisõiguse, samuti perekonnaõiguse valdkonnas kavandatavate seadusmuudatuste kooskõla eelnimetatud printsiipidega. Ülalpidamisõiguse paremaks mõistmiseks analüüsitakse ka ringkonnakohtute viimaste aastate praktikat lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta, samuti Riigikohtu asjakohaseid lahendeid.

• abielu
,
• Euroopa Liit
,
• abikaasade ühisvara
,
• ülalpidamiskohustused
,
• abieluvara leping