Menüü

Kokkuvõte

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtetele tuginedes asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14 tuleneb isiku põhiõigus heale haldusele. Nimetatud õiguse põhiosaks olev kõikidele nõuetele vastav haldusmenetlus on ideaal. Tegelikkus kahjuks aga erineb sellest: haldusmenetluses võib kas haldusorgani tahtlusest, teadmatusest või lihtsalt tähelepanematusest esineda formaalseid eksimusi, mistõttu tekib küsimus nende vigade võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Menetlus- ja vormivigade, sh haldusmenetluse menetlus- ja vormivigade tagajärgede õpetus ei ole eesmärk omaette, vaid selle ülesandeks on formuleerida igas õiguskorras kriteeriumid, mille alusel kohus saaks konkreetsel juhul hinnata formaalsete rikkumiste tagajärgi ja rakendada kohaseid sanktsioone.

Haldusmenetluse menetlus- ja vormivigade tagajärgede hindamisel on Eestis lähtekohaks haldusmenetluse seaduse § 58, mis sätestab: „Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.“ Selle sätte kohaldamise eelduste ja õiguslike tagajärgedega seondub hulk probleeme ja küsimusi. Artiklis käsitletakse üksnes ühte neist – sätteosa „kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist“.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse