Kokkuvõte

Haldusmenetluse seaduse § 37 kohaselt on igaühel igas menetlusstaadiumis õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ja toimikuga, kui see on olemas. Seda õigust piirab aga paragrahvi teine lõige: tutvumine on keelatud, kui dokumentides sisalduva teabe avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

Peamine õigusakt, mis teabe avaldamise keeldu sisustab, on avaliku teabe seadus, milles sätestatakse juurdepääsupiirangu kehtestamise alused kahel tasandil: teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on kohustuslik, kui tegemist on riiklikku järelevalvet või isikuandmeid sisaldava teabega, ja lubatud, kui teabevaldaja juht peab vajalikuks salastada haldusakti eelnõu ja sellega seotud dokumendid. Avaliku teabe seadus devalveerib seega võimaluse tagada haldusmenetluse seaduse eesmärgipärane täitmine. Piirangute otstarbekus on mitte üksnes ideoloogiliselt küsitav, vaid ka õiguspoliitiliselt ebajärjepidev ning võib olla vastuolus põhiseaduse §-s 44 sätestatud infovabaduse põhimõttega. Autorite arvates tasuks kaaluda, kas muuta avaliku teabe seadust, sätestades täpsemad alused juurdepääsupiirangu kehtestamiseks haldusmenetluse seaduse kontekstis, või Saksa mudelit eeskujuks võttes sätestada dokumentidega tutvumise õiguse piirangud haldusmenetluse seaduses endas.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• haldusmenetlus