Kokkuvõte

Pikka aega köitsid rahvusvahelise üldsuse meeli Iraak ja tema võimalikud massihävitusrelvad. Rahvusvahelise surve tõttu nõustus Iraak lubama riiki nii ÜRO kui ka Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri inspektorid, et need saaksid tõestada tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade olemasolu või nende puudumist. Neil sammudel ei olnud aga soovitud tulemust – inspektorid ei suutnud kindlalt tõestada massihävitusrelvade puudumist ning USA esitas Saddam Husseinile ultimaatumi riigist lahkuda. Nagu arvata oli, ei allunud Iraagi liider ultimaatumile ning nii alustasid liitlased (USA, Ühendkuningriik, Austraalia ja Poola) rahvusvahelise üldsuse vastuseisust hoolimata 20. märtsil 2003 sõjalist operatsiooni Iraagi vastu.

Kuna taolise sõjalise jõu kasutamise puhul ei ole tegemist klassikalise enesekaitsega, samuti puudus ÜRO Julgeolekunõukogu selgesõnaline luba sõjalise jõu kasutamiseks, siis tekib paratamatult küsimus, kas liitlaste pool on tegemist illegaalse agressiooni või siiski legitiimse reaktsiooniga olukorrale. Artiklis analüüsitakse nii liitlaste ja nende pooldajate kui ka opositsioonis olevate riikide ja nende pooldajate seisukohti.

• Rahvusvaheline õigus