Menüü

Kokkuvõte

Juba enam kui kümme aastat on Eestis käimas diskussioon meie eraõiguse reformi vajaduste ja lahenduste ümber. Vaieldud on peamiselt selle üle, millistest välismaistest või rahvusvahelistest eeskujudest lähtuda. Mis on aga õigusriiklikult ja selles mõttes modernselt mõistetud eraõiguse ülesanne üldse, millised on eraõiguse modernse põhiprintsiibid ja eesmärgid, on autori arvates jäänud suurel määral tähelepanuta. Kuna eraõiguse printsipiaalsetele aluste teadvustamisest ja teostamisest sõltub tegelikult suurel määral ka Eestis eraõigusreformi käigus kujundatava õiguse nägu ja olemus, siis käsitletaksegi artikli esimeses osas just nende alustega seonduvat. Peatutakse ka modernse eraõiguse keskse struktuurilise tähendusega printsiibil – vastutust kandvalt mõistetud vabadusel kui privaatautonoomise enesemääramisõigusel ja -võimel. Eesti kontekstis küsitakse selle järele, millised võimalused on modernsele vabaduslikule eraõigusele avanenud või avatud Eesti varasemas ja uuemas õigusajaloos. Lõpuks võetakse kokku see, miks võib just praegu käimasolevat eraõigusreformi Eestis pidada ajalooliseks ja veelgi enam ehk humanitaristlikuks väljakutseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse