Menüü

Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Praeguseks ajaks on maa kinnistamine jõudnud staadiumisse, kus suur osa maast on kinnistusraamatusse kantud. *1 Maareformi perioodil on tsiviilkäibe iseseisvaks esemeks kõrvuti kinnistutega ehitised ja korterid vallasasjadena, mille õiguslikku staatust reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Reformi eesmärgiks on saavutada selline olukord, kus ehitised ja korterid ei ole tsiviilkäibes enam lahus maatükist ning käibes on üksnes kinnistud.

Asjaõigusseaduse § 52 kohaselt on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi – maatükk koos selle oluliste osadega;
2) hoonestusõigus – tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist;
3) korteriomand – omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub;
4) korterihoonestusõigus – tähtajaline õigus omada ehitise piiritletud eluruume või mitteeluruume ning nende ruumide juurde kuuluvaid hooneosasid, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub (tekib hoonestusõiguse jagamisel korterihoonestusõigusteks). *2

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse